• Prindi

Noorkarja söötmine

Poole aasta vanusel vasikal on eesmaod küllalt arenenud ja ta on võimeline kasutama kõiki neidsamu söötasid, milliseid täiskasvanud veisedki. Kuid vaatamata isegi korralikule söötmisele kipuvad vasikad teisel poolaastal kõhnuma, nende kasvuhoog aeglustub. Seetõttu tuleks neile sööta rohkem jõusööta, kuid seda tihtipeale ei jätku ning üle 450...500 g ööpäevaseid juurdekasve enam ei saa. Vasikas kasvab järgneva kuue kuuga juurde ainult 70...90 kg. Aastane eesti punast tõugu mullikas kaalub seega 220...240 kg, peaks aga kaaluma 250...260 kg, eesti holsteini tõugu noorveised on suuremad (300...320 kg). Aasta vanuse noorveise kehamass peaks moodustama poole täiskasvanud veise kehamassist.

Üle poole aasta vanuse vasika ratsioonis peaks koresööt s.o hein ja põhk talvel moodustama 2% kehamassist. Järelikult kulub 150 kg raskusele noorveisele 3 kg, 250 kg 5 kg koresööta päevas. Silo antakse aastasele vasikale 10...15 kg, teisel eluaastal võivad selle kogused ulatuda üle 20 kg. Viimastel aastatel on ka noorkarjale hakatud heina asemel söötma rohkem silo. Jõusööta saavad vanemad vasikad vähem - 10...25% päevasest energiatarbest, s.o 1...1,5 kg päevas. Tavaliselt antakse omatoodetud teraviljajahu, mis on proteiinivaene, vasikatel tekib proteiini puudujääk, mis ongi madalate juurdekasvude üheks põhjuseks.

Noorveistele on välja töötatud söötmisnormid, kust saab teada päevase toitainete tarbe, mis tuleks söötadega katta.

Suvel karjatatakse noorveiseid karjamaal. Lisaks tuleb anda vaid keedusoola. Haljassööta tarbivad 6...9 kuu vanused noorveised keskmiselt 15 kg, 10...12-kuused 25 kg, 1...2-aastased 35...40 kg päevas. Ka noorveistel peab suvel olema kättesaadav joogivesi.