• Prindi

Eesti punane

Punaste veiste massiiv kujunes välja XIX sajandi teisel poolel. Alates 1862. aastast toodi sisse angli tõugu veiseid Põhja-Saksamaalt ja samast lähedalt Taanist punaseid füüni veiseid.

1898. aastal oli Lõuna-Eestis 50,7% ja Põhja-Eestis 16,1% angleid. 1902. aastal asutati Balti Angli Karja Kasvatajate Ühing ja samal aastal ilmus anglite iseseisev esimene tõuraamat. Ka 1. Balti parandatud veiste tõuraamatus (1885) oli angli tõugu veiseid. 1903. aastal ilmus O.Stegmanni monograafia "Punase balti angliveise uurimised". Suurt tööd punaste veiste aretuse alal tegi Eesti esimene loomakasvatusprofessor Jaan Mägi. Tema eestvõttel asutati 1919. aastal Eesti Anglite Kasvatajate Selts. Selts juhtis kogu tõuaretustööd, andis välja tõuraamatuid (üheksas köites 35 970 veist). 1938/39. kontrollaastal oli 6136 tõuraamatulehma keskmine kehamass 453 kg ja nad tootsid 3638 kg 3,88%-list piima, milles 141 kg piimarasva. 1947. aastal Selts likvideeriti ja asutati Eesti Punase Karja Riiklik Tõulava. Eesti taasiseseisvusega asutati 1993.a. Aretusühistu "Eesti Punane Kari", milline korraldab eesti punase tõu aretustööd.

1930ndail aastail ja sõja järel oli märgatav mõju punasele veisele läti pruunil tõul. Veel oli 1960ndate aastate alguses kunstliku seemenduse (KS) jaamades Läti päritoluga pulle. 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus.

1955...1965 imporditi Taanist 58 pulli, keda enamuses kasutati vastloodud KS jaamades. Seetõttu oli 60-ndate aastate lõpuks eesti punane veis väga sarnane taani punase veisega. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika šviitsi verd. Selle tulemusena suurenes piimatoodang ja kehamass, paranes udara kinnitus ja nisade kuju. Veised on märgatavalt kõrgemad ja värvus varieerub beezist kuni pruunikasmustani.

Samal aastal imporditi Saksamaalt 15 punasekirjut holsteini pulli, kuna Euroopa riikides oli punasekirjute tõugude parandamiseks hakatud neid kasutama, ka angli tõu juures. Neid pulle kasutati Eestis juhuslikult. Tütred olid märgatavalt suurema piima- ja piimarasvatoodanguga, kuid piima rasva- ja valgusisaldus vähenes. Sageli olid tütred helepunased, valgete märgistega või punasekirjud. Udara kuju ja kinnitus olid oluliselt paranenud.

Et eesti punase tõu aretajad pidasid paremaks kõrgemat rasva- ja valgusisaldust piimatoodangule, eelistati šviitsi või šviitsiveresusega taani tõugu. Seetõttu on lehmade värvus karjades valdavalt pruun. Eesti punane tõug on muutunud viimase aastakümnega märgatavalt, mis väljendub ka värvuses. Kui püüda prognoosida eesti punast tõugu veise põlvnemist, võib seda teha teatud tõenäosusega värvuse järgi:

  • punane - angli ja eesti-taani punane;
  • pruun - šviitsiveresus;
  • punasekirju - rootsi punasekirju, holstein või soome ääršir;
  • hele punane, valged märgised - punasekirju holstein.

Värvus annab eelinfo, lõpliku otsuse saab teha vaid dokumentide alusel. Piimajõudlusega on seos sedavõrd, kui palju tõud üksteisest erinevad. Aga punasekirjud tõud erinevad väga suurel määral piima rasva- ja valgusisalduse poolest, kuid mitte nii palju värvuselt.

Aretusühistu "EPK" kuulub ühendusse "Euroopa Punane Piimatõug", mistõttu toimub liikmesriikide vahel pullide ja sperma vahetus. Spermadoosi hind on küll kõrgem, kuid on seda väärt ja osa spermahinnast kompenseeritakse riigi toetusega. Seega on tõugude, eriti aga pullide valik lai.

Kõigepealt uus liisingpull RAMSHAMMAR Rootsist. Rootsis on tema 191 tütre I lakt. 305 päeva toodang 7223 kg piima valgusisaldusega 3,33%. Tema tütreid on iseloomustatud kui hea sigivuse, kerge poegimise, kõrge mastiidi resistentsuse ja hea temperamendiga lehmi. Varasemate kogemuste põhjal võib eeldada temalt suure piimatoodangu, ilusa ja terve udaraga tütreid. Pull on punasekirju.

VESTAK on püsinud juba aastaid eesti punase karja pullide pingerea eesotsas. Pull asub punaste pullide TOP-10s SPAV 124 ja valgutoodang +20 kg. Vestaki tütred on tumedad, šviitsile omaste heledate "jahumokkadega".

JUPI tütred on ilusa välimikuga, väga suured ja suurepäraste udaratega. TOP-10s asub pull nelja näitajaga: SPAV 122, piim +684 kg, valgutoodang +19 kg ja udar (SAV 130). Tütarde värvus on erinevate varjunditega.

METEOR on pull, keda on aretajad massiliselt kasutanud. Ta asub TOP-10s esimesel kohal piima valgusisalduse aretusväärtusega. (+0,24%). Tütred on punased, võib esineda ka punasekirjusid.

RALEI tütardel on suurepärased jalad(SAV 132), millega pull kuulub TOP-10sse Tema tütardel on ka suhteliselt hea somaatiliste rakkude aretusväärtus. Värvuselt erinevate varjunditega.

CALVINi tütred on hea tüübiga punased loomad.

WESTERNi tütred on suhteliselt hea somaatiliste rakkude aretusväärtusega, ¨viitsile omaste tunnustega loomad.

SYD JASONi tütred paistavad silma ilusate udaratega, värvuselt punased, kuid võib esineda ka punasekirjusid.

Pull IBREK asub pullide TOP-10s piima valgusisalduse aretusväärtusega (+0,19%). Värvuselt on tütred tumedad, šviitsile iseloomulike tunnustega.

OJY MABRU oli taani punase veisetõu tipp-pull aastatel 1996....1997. Eesti karjades on OJY Mabru tütred silma paistnud suhteliselt kõrge I laktatsiooni toodanguga: 24 tütre toodang on 4774 - 3,94 - 188 - 3,30 - 158. Samuti tuleb pidada heaks näitajaks piima madalat rasva- ja kõrget valgusisaldust. Tütred on ilusa välimikuga ja tugevate jalgadega ning väga hea tüübiga suured lehmad. Värvuselt esineb nii punaseid kui šviitsile iseloomulike tunnustega loomi.

Keskmine piimajõudlus on eesti punasel tõul rahuldav, kusjuures piima rasva- ja valgusisaldus on hea. Kuid keskmiste taga on väga erinevad näitajad. See on tüüpiline, kui üheaegselt kasutatakse väga paljusid tõuge, kel on piimajõudluse näitajate tase erinev. Rekordlehmad on andnud üle 10 000 kg piima, ligi 500 kg piimarasva või üle 300 kg piimavalku.

Täpsem info: ETKÜ, Märja, 61406, Tartumaa