• Prindi

Teised

Piimatõugudest on esindatud üksikute talukarjadena soome äärširi tõug, mille pullide spermat on piisavalt Aretusühistus "EPK".

Äärširi tõug kujunes välja Inglismaal 18. ja 19.sajandil ning levis kõikidesse maailmajagudesse, sealhulgas Põhjamaadesse. Äärširi tõu osatähtsus on Soomes üle 75%, millega on ainuke riik maailmas. Äärširi tõugu lehmad on hea piimajõudlusega (tabel). Ainukese maana ületavad äärširid veidi mustakirjusid lehmi piimarasva ja valgu kogutoodangus (+7 kg). Piima valgusisaldus oli suhteliselt madal (3,25%), kuid on märgata suurenemise tendentsi.

Värvuselt on lehmad punasekirjud üle keha, kusjuures on iseloomulik, et kahe värvuse piirjooned on väga sakilised ja jalad on samuti punasevalgekirjud. Sarved on väga pikad ja suunatud üles - lüürasarved.

Kehaehituselt on lehmad suhteliselt lühikehalised, kõrgusmõõtmed ja kehamass on tüüpiline väiksematele punastele tõugudele. Jalad on tugevad, kuid restpõranda korral võib tekkida liigesepõletikke. Udara kuju ja kinnitus on märgatavalt paranenud. Vanematel lehmadel esineb rippudarat.

Äärširi tõu eeliseks eesti punase tõu ees on suurem piimatoodang ja piima rasvasisaldus. Kuid aretuskomponendina eesti punane tõu aretuses erilist perspektiivi pole.

Džörsi tõust on kirjutatud eesti maatõu juures, kelle esindajaid kohtab üksikuteooona Muhu taludes. Nagu märgitud on džörsi tõule omane Taanis väga kõrge piima rasvasisaldus (üle 6%) ja valgusisaldus (üle 4%), kuid piimatoodang alla 5000 kg. Eestis kehtib piima kokkuostuhinna alus, kus rasva- ja valgusisaldus mõjutab hinda väga vähe, mis ei soodusta džörsi tõu pidamist. Eelistatum on madalama kuivainesisaldusega piima andev mustakirju lehm. Kui tulevikus piimahinna struktuur muudetakse kuivaine kasuks, võiks Eestis kindlasti pidada ka džörsi tõugu veiseid, sest nad toodavad kehamassi ühe kilogrammi kohta 20-30% enam piima kuivainet. Elatussööta kulub märgatavalt vähem, mistõttu piima tootmine on ökonoomsem.

Lehmad on väikekasvulised (harva üle 450 kg), peene luustikuga, kergelt nõgusa pea, tugevate jalgade ja sõrgadega. Udar on hea kuju ja tugeva kinnitusega. Tervis on hea, iseloomult elavad. Värvus varieerub hele hallist tumepruunini (seljal isegi must), jahumokad ja tavaliselt nudid.

Kui Taanis punase tõu osatähtsus vähenes 10 aasta jooksul ligi 5 korda, jäi džörsi tõu osatähtsus samaks. On pidanud vastu konkurentsile.

Punasekirjut holsteini tõugu ei ole Eestis eraldi tunnustatud, kuid kõrge holsteiniveresusega punasekirjud veiseid esineb palju punastes karjades ja üksikuid mustakirjutes karjades. Oma genotüübilt on nad sarnased mustakirjute holsteinidega,  erinevus on vaid punast värvust põhjustavas retsessiivses (allasurutud) geenis. Kahelt mustakirjult vanemalt võib sündida punasekirju järglane, kuid mitte mingil juhul vastupidi.

Eesti punase tõu juures on käsitletud punasekirjute, sealhulgas holsteinide kasutamist. Paljudes karjades on eesti punaste lehmade ristamisel jõutud üle 60-verest holsteinideni. On ilmne, et alates 88%-st tuleb hakata neid tõuraamatusse võtma esialgu eri osakonnana ühe Eesti tõuraamatu juures.