Kõik veised, lambad ja kitsed peavad olema märgistatud ja PRIAs registreeritud. Kõrvamärgil olev number on looma registrinumber ning jääb loomale kogu tema eluajaks. PRIA annab kõigile veistele passi. Lisaks loomadele peab loomapidaja registreerima PRIAs kõik loomapidamiseks ettenähtud ehitised.

Miks registreeritakse põllumajandusloomi?
Kõik veised, lambad ja kitsed tuleb märgistada ja põllumajandusloomade registrisse kirja panna. Registriandmeid kasutatakse loomataudide leviku ennetamiseks ja põllumajandustoetuste arvestamiseks.

Registriandmete abil saab kindlaks teha haige või haiguskahtlase looma asukoha, jälgida looma liikumist ühelt loomapidajalt teisele ning riiki ja riigist välja. Registrisse peab kirja saama ka loomade surma päev ning põhjus. Seetõttu on väga oluline, et registris olevad andmed looma asukoha kohta vastaksid looma asukohale ka tegelikkuses ning loomapidajad annaksid registrisse õigeaegselt teada loomadega toimunud sündmustest.

Kus loomad registreeritakse?
Põllumajandusloomade register loodi 2000. aasta lõpus ja seda peab PRIA. Registris on kirjas rohkem kui 10 000 loomapidajale kuuluvad 260 000 veist, 35 000 lammast ja 1600 kitse. Ühes kuus laekub registrisse 15 000 dokumenti, mille alusel  kantakse registrisse 38 000 loomaga toimunud sündmust.

Kõik PRIAsse jõudnud dokumendid võetakse arvele nende saabumise päeval.

Dokumendid  vastuvõtmisega ja andmete sisestamisega tegeleb 7 registrisekretäri. Loomade registri büroos töötab 5 peaspetsialisti ning 1 programmeerija. Peaspetsialistid suhtlevad loomapidajatega, annavad nõu registrivormide täitmise ning muude põllumajandusloomade registreerimist puudutavate küsimuste osas. Nad saadavad välja ka veateateid ning parandavad tagasiside põhjal andmed. Veateateid saadetakse välja nende andmete kohta, mida ei saa registreerida, kuna nad on vigased või puudulikud. Veateated parandatud andmetega tuleb loomapidajal registrisse tagasi saata 15 päeva jooksul.

Loomade registri peaspetsialistide ülesanne on ka kontrollida kõikide loomatoetuste taotlemiseks esitatud loomade andmete vastavust toetuse saamise nõuetele.

Kust saab kõrvamärke?
Kõrvamärke on võimalik osta Jõudluskontrolli Keskusest Kreutzwaldi 48A, Tartus või esitada tellimus (telefonil 738 7762 või faksile 738 7755 või e-posti teel: myykjkkeskus.ee) koos sooviga saata kaup kohale Eesti Posti vahendusel.

Kõrvamärke saab JKKst osta vaid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) registris olev loomapidaja. Kui loomapidaja on PRIAs registreerimata, peab ta eelnevalt ennast registreerima (täidab ning esitab vormikohase taotluse) ning alles seejärel on tal võimalik kõrvamärke JKKst osta.
Loomapidaja soovil väljastab JKK kõrvamärke ka kontrollassistendile, veterinaarile või muule isikule, kes esindab loomapidajat. Sellisel juhul registreeritakse JKKs nii kõrvamärkide ostja kui loomapidaja, kelle karja kõrvamärgid osteti.

Täpsemat infot kõrvamärkide müügi tingimuste kohta saab JKKst, tel 738 7762 ning kodulehelt http://www.jkkeskus.ee/

Registrivormid

Vabariigi Valitsuse määruse "Põllumajandusloomade registri asutamine" alusel võeti 2000. a. 1. oktoobrist kasutusele riiklik põllumajandusloomade register.

Põllumajandusloomade registrisse kantud andmete abil on võimalik ennetada ja likvideerida loomade nakkushaigusi. Põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on üheks eelduseks tootjatele loomadega seotud toetuste maksmisel.

Registri volitatud töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Täpsema informatsiooni registrivormide kohta leiad siit.

Loomapidaja peab looma 7 päeva jooksul pärast märgistamist PRIAs registreerima. Ka kõigi registrisse kantud loomade liikumisest ning surmast teatamiseks on loomapidajal aega 7 päeva.

Loomi saab registreerida ja muudatustest teada anda registrivormiga. Alates 2003. aasta sügisest on kasutusel uued registrivormid, mida saab PRIA büroodest, JKKst ja internetileheküljelt http://www.pria.ee/. Registrivormid on internetis Wordi-failina, seega saavad loomapidajad need arvutis täita ja siis printida ning soovi korral ka enda tarbeks salvestada.

Uuendus on see, et varasema ühe registrivormi asemel, millega sai registrile teatada loomaga toimunud sündmustest, on nüüd kaks registrivormi: üks märgistamise ja teine liikumise registreerimiseks.

Märgistamise vormil on arvestatud suurte karjadega loomapidajate soovi, et ühe vormiga saaks registreerida erinevatel päevadel märgistatud loomi.

Muudatusi on ka looma tõu registreerimise osas. Tõupuhta veise puhul märgitakse tõug tõutähisega. Ristandveise puhul tuleb märkida domineeriv tõug tõutähisega ning lisada ristandtõu tähisena X. Lamba ja kitse registreerimisel ei ole tõu märkimine enam kohustuslik, selle asemel on lubatud märkida ka karva värvus.

Ema registrinumbri märkimine on kohustuslik nii vasika, lamba- kui ka kitsetalle registreerimisel. Isa registrinumbrit enam registrivormile märkida pole vaja.

Ehitise registreerimisnumbri märkimiseks ettenähtud koht tuleb täita siis, kui loomapidajal on PRIAst ehitiste registreerimisnumbrid saadud. Sel juhul tuleb looma märgistamise vormil näidata selle lauda ehitise registreerimisnumber, milles märgistatud loom paikneb.

Liikumise vormiga saab nüüd registreerida erinevatel kuupäevadel toimunud sündmusi. See lihtsustab liikumiste registreerimist just suurtes karjades. Siin tuleb aga silmas pidada, et sündmustest teatamiseks on siiski aega ainult 7 päeva ning ühe vormiga esitatud sündmused ei tohi olla toimunud pikema ajavahemiku kui 7 päeva jooksul.

Selle vormiga tuleb registreerida veiste, lammaste ja kitsede puhul järgmised sündmused:

• Liikumine - st looma liikumine ühest karjast teise. Liikumisena käsitletakse loomade ostu-müüki, tasuta üleandmist, kinkimist, rentimist, edaspidi ka loomade liikumist ühe loomapidaja kahe ehitise vahel.
  Liikumise vormi võiksid täita koos endine ja uus loomapidaja, siis piisab ühest vormist ning kanne saab registrisse tehtud mõlema loomapidaja allkirjaga kinnitatud ühise dokumendi alusel. Muidugi on mõlemal osapoolel võimalik sellest sündmusest ka eraldi registrisse teatada. Sel juhul peab loomapidaja märkima enda andmed õigesse lahtrisse vastavalt sellele, kas ta on uus loomapidaja, kelle karja loomad toodi või see loomapidaja, kelle karjast loomad välja viidi.K
  ui loom paigutatakse ühest laudast teise, tuleb registrivormil ära näidata ehitise number, millest loom välja läks, ning ehitise number, millesse loom saabus. Sellega on tagatud looma asukoha kajastumine registris.
• Hukkumine
• Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada - uus sündmus registrivormil. See on vajalik, et saada teada looma esimesest poegimisest ka juhul, kui tema järglast ei olnud võimalik märgistada (surnultsünd, abort vms) ega ka registrisse kanda. Selle info põhjal muudetakse registris looma staatus (näiteks mullikast lehmaks või utt-tallest uteks).
• Riiki sissevedu - tähendab looma sissetoomist välismaalt. Kui veis tuuakse Eestisse ELi liikmes- või kandidaatriigist, siis ei pea teda märgistama Eesti kõrvamärkidega. Veis kantakse Eestis põllumajandusloomade registrisse selle registrinumbriga, mis tema kõrvamärgil oli. Eesti kõrvamärkidega tuleb märgistada kõik lambad ja kitsed, kes tuuakse Eestisse välismaalt, samuti veised, kes tuuakse väljastpoolt ELi liikmes- või kandidaatriike. Neil juhtudel tuleb registrile teada anda ka looma endine registrinumber.
• Riigist väljavedu - looma viimine välismaale. Oluline on registrivormile märkida sihtriik, kuhu loom saadetakse.
• Looma kadumine - siin pole mõeldud kõrvamärgi kadumist, vaid seda, kui loom on karjast kaduma läinud.

Uuel registrivormil tuleb looma tapmise puhul vahet teha, kas loom tapeti tapamajas või kohapeal. Sündmused, mis tuleb esitada on:

• Lihaks (oma tarbeks lihaks) - see sündmus on terve looma tapamajja saatmise või kohapeal oma tarbeks lihaks tapmise registreerimiseks.
• Hädatapmine - registreeritakse kas looma saatmisel hädatapule tapamajja või hädatapmine kohapeal.
• Kontrolltapmine - kontrolltapmine on looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks. Looma kontrolltapmisele määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kohaliku asutuse juhil ja tema volitatud järelevalveametnikul. Looma kontrolltapmisele määramise otsusest teatatakse loomapidajale kirjalikult. Kontrolltapmist võib teostada kohapeal või saata loom tapamajja kontrolltapmiseks.
• Loomataudi leviku tõkestamiseks tapmine - looma hukkamine taudi avastamise korral. Loomataudi leviku tõkestamiseks looma hukkamisele määramise õigus on samuti VTA ametnikul.

Looma kõrvamärgi kadumisest peab loomapidaja teatama PRIA-le registrivormiga 1 päeva jooksul ning talle väljastatakse 20 päeva jooksul looma märgistamiseks uus, sama registrinumbrit kandev kõrvamärk.

Veise kõrvamärgi kadumise puhul on oluline registrivormil ära näidata, kas asendamist vajab 1 või mõlemad kõrvamärgid. Vanu veiseid, kes on märgistatud ühe EST ISO-koodi kandva kõrvamärgiga, ei pea hakkama uuesti märgistama. Nende loomade kõrvamärgid asendatakse EE ISO-koodi kandva kõrvamärgipaariga juhul, kui loom on vana kõrvamärgi kaotanud või kui vana kõrvamärk on muutunud loetamatuks ning loomapidaja soovib selle vahetamist. Looma registrinumber kõrvamärgil jääb ka sel juhul endiseks, muutub ainult ISO-kood.

EST-koodiga kõrvamärgi asendamiseks tellitud EE-koodiga kõrvamärgid tuleb loomapidajal endal kinni maksta, paari hind on 18 krooni. Kui ära kaob EE-koodiga kõrvamärgi paarist üks või mõlemad märgid, siis need asendusmärgid on tasuta.

Ka lammaste ja kitsede kõrvamärgi kadumise korral ei tohi neile kõrva kinnitada uut kõrvamärki, vaid tuleb kadunud kõrvamärgi number registrivormiga PRIAsse teada anda ning lambale ja kitsele tellitakse asenduseks sama registrinumbrit kandev uus kõrvamärk.

Registrivormid kõrvamärgi kadumisest teatamiseks tuleb esitada PRIAsse, kuid asendusmärgid väljastab JKK. Infot märkide saabumise või loomapidajale sobiva kättetoimetamisviisi kohta saab JKK telefonidelt 73 87 762 ja 73 87 730.

Kas sigu peab registreerima?
Alates 2003. aasta sügisest muutus sigade märgistamise kord. Põhikarja sigade
märgistamine ja registrisse kandmine ei ole enam kohustuslik. Karjakoodiga tuleb märgistada vaid need sead, kes liiguvad ühest karjast teise ning tapamajja.

Sigade liikumisest, tapamajja saatmisest ning riiki sisse- või väljaveost tuleb teatada eelnimetatud liikumise vormiga. Sigade liikumise puhul tuleb registrivormile märkida selle seakarja kood, kust sead välja viidi, karjast välja viidud sigade arv ning selle seakarja kood, kuhu sead saabusid. Kahel loomapidajal on võimalik sigade liikumisest teatada kas ühise registrivormiga või eraldi.

Välismaalt sissetoodud või välismaale viidud sigade puhul tuleb registrivormil lisaks sigade arvule ja seakarja koodile ära näidata ka riik, kust siga sisse toodi või kuhu ta saadeti. Sigadele karjakoodi saamiseks peaks seakasvatajad pöörduma PRIA keskusesse.

Veisepass
Kõik Eestis elavad veised peavad olema kirjas põllumajandusloomade registris ning igale veisele väljastatakse pass. PRIA saadab passi loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise või riiki sisseveo kohta teate saamisest. Veisepassi väljastamine on tasuta ning loomapidaja ei pea esitama selle saamiseks eraldi taotlust.

PRIA kannab veise kohta passi järgmised andmed: ISO-kood ja registrinumber, sünniaeg, sugu, ema registrinumber, tõug. Tõug on passil kirjas tõutähisega ning ristandveiste puhul on sõna ristand järele trükitud ristandtõu tähis X. Kui on teada selle ehitise registrinumber, milles loom asub, trükitakse ka see passile juba PRIA-s. Loomapidaja peab talle saadetud veisepassil kontrollima passile trükitud andmed ning enda andmed ning kinnitama need allkirjaga. 

Kui loomapidaja toob oma karja veise, kellega on pass juba kaasas, teeb ta järgmise sissekande veisepassi enda kohta ise. Passi tagaküljele tuleb märkida ehitise number, millesse karja toodud loom paigutati; loomapidaja nimi, äriregistrikood ning aadress. Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIAle looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. Veise saatmise puhul ELi liikmes- või kandidaatriiki peab veisepass samuti loomaga kaasa minema.

Kui loom hukkub, talle tehakse kohapeal hädatapp, tapetakse oma tarbeks lihaks või kui loom kaob karjast, siis peab loomapidaja passi tagaküljele selleks ettenähtud lahtrisse märkima ära, millise sündmusega oli tegemist, kirjutama sündmuse toimumise kuupäeva ning saatma passi PRIAsse. Siis ei ole vaja registrivormi lisaks saata. Pass tuleb PRIAsse tagastada ka juhul, kui loom saadetakse riiki, mis ei ole ELi liikmes- või kandidaatriik. Kui loomapidaja toob välismaalt veise, kellega on kaasas pass, peab ta saatma passi PRIAsse ning veisele väljastatakse Eesti veisepass.

Kui loom saadetakse tapamajja, peab kanded looma tapmise kohta tegema ning passi PRIAle tagastama tapamaja. Loomapidajal tuleb looma tapamajja saatmisest teatada registrivormiga.

Reegel on järgmine: kui loom läheb karjast välja, siis läheb pass loomaga kaasa ja PRIAsse tuleb saata registrivorm. Kui loom tapetakse või sureb kohapeal, siis saadab loomapidaja PRIAle looma passi ning registrivormi lisaks saatma ei pea.

Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või passis vigaste andmete avastamise korral peab loomapidaja sellest PRIAle teatama ning PRIA väljastab loomapidajale veisepassi duplikaadi. Duplikaatpass väljastatakse ka juhul, kui looma EST-koodi kandev kõrvamärk on pärast kadumist asendatud EE-koodiga kõrvamärkidega. Ka sel puhul peab loomapidaja esitama avalduse duplikaatpassi saamiseks. Vigaste andmetega või loetamatuks muutunud pass tuleb sel juhul PRIAle tagastada.

Kui loom on liikunud mitmete loomapidajate ja erinevate lautade vahel ning veisepassi liikumise osa on kannetega täitunud, siis väljastab PRIA loomapidaja taotluse alusel veisepassile lisalehe. Lisalehe saamiseks tuleb PRIAle saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile tehakse lisalehe kohta märge ja edaspidi kehtib see pass ainult koos lisalehega.

Looma liikumisel teise karja on veisepassile kantud andmete põhjal veterinaararstil olemas ülevaade loomaga eelnevalt teostatud veterinaartoimingutest.

Lautade registreerimine
Lisaks loomadele tuleb PRIAs registrisse kanda ka loomapidamiseks kasutatavad ehitised, et saaks jälgida iga looma täpset asukohta. Ehitise peab registreerima isik, kes seda kasutab oma loomade pidamiseks. Laudakompleksid ja lähestikku asuvad laudad võib registreerida ühe ehitisena.

Loomakasvatushoonete registreerimise taotlusi võtavad tööpäeviti vastu PRIA piirkondlikud bürood, kus loomapidajal tuleb koos PRIA spetsialistiga määrata ka hoone täpne asukoht kaardil.

Registrisse kantud ehitisele annab PRIA registreerimisnumbri, mis koosneb ISO-koodi tähisest EE ja kuni 5-kohalisest numbrist. Sigalate puhul jääb ehitise numbriks PRIA väljastatud seakarja kood.

Edaspidi tuleb loomapidajatel PRIAsse teatada ka sellest, kui loom liigub ühest ehitisest teise.

Registriinventuurid ja registreerimistunnistused
Iga aasta lõpus saadab PRIA kõigile loomapidajatele registriinventuurid loomade andmete kontrollimiseks. Loomapidajal tuleb PRIA saadetud väljatrükkidele märkida iga looma kohta ka see, millises ehitises looma peetakse. Parandustega registriinventuurid palub PRIA loomapidajatel õigeaegselt PRIAsse tagastada.

Registriinventuuri oma loomade andmete kontrollimiseks võib iga loomapidaja küsida registrist ka aasta kestel.

PRIA annab välja ka loomade registreerimistunnistusi. See on pitsatiga kinnitatud dokument, millele on kantud loomapidaja nimi ning loomade registrinumbrid. Registreerimistunnistus väljastatakse loomapidajale kirjaliku avalduse alusel ja tasuta.

Infot põllumajandusloomade registreerimise kohta saab PRIA koduleheküljelt www.pria.ee loomade registri lingi alt. Sealt on võimalik registrinumbri järgi pärida ka kõikide registreeritud veiste, lammaste ja kitsede andmeid.

PRIA keskuse aadress on Tartu 51009, Narva mnt 3. PRIA põllumajandusloomade registri telefonid on: 737 1253, 737 1252, 737 1242, 737 1211, 737 1278
Faksinumber dokumentide saatmiseks on 737 1251. Faksi saatmise puhul soovitame telefonil 737 1240 üle kontrollida, kas saadetud dokumendid jõudsid kohale.

PRIA piirkondlike büroode kontaktandmeid vaata siit

JKK asub aadress on Tartu 50094, Kreutzwaldi 48a. Kõrvamärkide kohta leiab teavet JKK koduleheküljelt www.jkkeskus.ee lingi Kõrvamärgid alt.
Infot loomade märkide saabumise või loomapidajale sobiva kättetoimetamisviisi kohta saab JKK telefonidelt 73 87 762 ja 73 87 730.