• Prindi

Soojustamine

Optimaalse temperatuuri tagamiseks tuleb lähtuda põhimõttest, et sigala soojustamine on odavam kui külma sigala kütmine.

Soojakadu on kõige suurem soojustamata lae kaudu. Kõige ökonoomsem on panna laele 30 cm paksune saepurukiht. Et sigala niiske õhk ei imbuks soojuskihti, tuleks laudalagi katta niiskustõkkega, milleks sobib näiteks ruberoid. Turba kasutamine laudalae soojustamiseks ei ole õige, sest see mädandab lage. Betoonlagi peab samuti olema soojustatud.

Sigala seinad tuleb ehitada soojapidavaks. Kui sigala sisesein talvel niiskub, muutub ligaseks ja hallitab, ei pea seinad sooja ning sel puhul tuleb seinad soojustada ja leida selleks kõige odavam ja lihtsalt paigaldatav materjal. Akende soojustamine on tingimata vajalik. Aknalengi ja seinaava peab tihendama, et tuul ei puhuks sigalasse. Ühekordsed aknad sooja ei pea, eriti veel puuliistudega paigaldatud klaaside puhul. Kahekordsed aknad kititud klaasidega, kus kahe akna vahe on umbes 20 cm, on tavaliselt piisava soojapidavusega. Väiksema õhuvahe korral, kus ühele raamile on paigutatud kaks klaasi, saab aknad talvel soojapidavaks muuta ka läbipaistva kile paigaldamisega aknaavale.

Soojuskadu uste kaudu saab vähendada, kui välisuks avaneb eeskotta ja sealt on siseuks sigalasse. Kõik välja avanevad uksed peavad olema kahekordsed, tuuletõkkega, korralikult suletavad ja tihendatud piidavahega.
Betoonpõrandatega sigalates on oluline kasutada allapanu. Et vältida sigade soojuskadusid läbi põranda, tuleks nende lamamiskohale puistata kuiva saepuru, turvast või hekseldatud põhku.

A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja