• Prindi

Vabad ja tiined emised ning kuldid

Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud. Rühmasulus peetavad vastvõõrutatud emised kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks. Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel.

Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes (-lõas). Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus (põrsapesakonna mass) suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb.

Emiste latter on normaalselt 0,55-0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid (0,55 m) latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber.

Tiinete emiste söötmine normeeritult vähendatud söötmisnormidega on võimalik, kui iga emis on kindlustatud söötmiskohaga. Emis sööb ära 2 kg jõusööta 8-26 minutiga. Tiinete emiste söötmise organiseerimisel tuleb selle faktiga arvestada ja probleemi ei teki siis, kui emiseid saab sööta individuaalselt. Osaliselt saab seda arvestada ka siis, kui rühmasulus on söötmiskohad eraldatud vahepiiretega - sellega kindlustatakse igale emisele ettenähtud söödakoguse kättesaamine. Et emised söövad oma söödakoguse ära erineva ajaga, on nende rühmasulus pidamisel hädavajalik söötmise momendil kõikide emiste vaba juurdepääs söödakünale. Vastasel juhul sööb osa emiseid teiste sööda, ise seejuures rasvudes ja muutudes suguloomana kõlbmatuks. Küna serva ja piirde vaheline kaugus peab olema vähemalt 1,8 m, et emised saaksid normaalselt süüa.

Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust.
Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Üldistades katsete tulemusi, loetakse optimaalseks paigutustiheduseks 4-10 emist sulu kohta. Liialt palju emiseid sulgu pannes ei kujune välja normaalseid alluvusvahekordi ja sead on stressis kogu selle aja, millal neid koos peetakse. Normaalne asustustihedus kindlustatakse, kui sulu pind emise kohta rühmasulus on vähemalt 1,9 m2 (künata) ja üksikpidamisel 1,4 m2 (künata).

Vabade ja tiinete emiste sulg peab olema selline, et söötade etteandmine oleks lihtne. Künale peaks olema juurdepääs kogu ulatuses ja see peaks olema võimalik sulgu minemata, siis on lihtne emiseid sööta ja künasid puhastada. Igale emisele tuleks arvestada 0,4-0,5 m künafronti.

Sõnnikukoristus on töömahukas. Selle töö juures tuleb püüda vältida emiste liigset häirimist.

Vabade ja tiinete emiste sigalas või sektsioonis toimub emiste inna määramine, nende paaritamine (kunstlik seemendamine), tiinuse kindlakstegemine, korduspaarituste läbiviimine jne. Igasse sulgu peab saama siseneda vahetult teeninduskäigust ja emiste sulgu ja sulust välja ajamine olgu lihtne.

Pärast põrsaste võõrutamist hakkavad emised uuesti indlema juba 4-7 päeva pärast. Mitte kõikidel emistel ei väljendu ind ühesuguse aktiivsusega. 90% juhtudel on inna kindlakstegemine küllalt kerge. Inna ilmnemisel ja õige tiinestamisaja määramisel on oluline kontakt kuldiga. Kult mõjub soodsalt inna ilmnemisele. Järelikult võõrutusjärgselt inna karakteerseks ilmumiseks peab sulg võimaldama emistel pideva kontakti kuldiga. Ka kunstliku seemendamise rakendamisel peab vahetult pääsema emiste sulust kuldi sulgu, et proovikuldiga kindlaks määrata paigalseisurefleksi olemasolu.

Kunstlikul seemendamisel on vajalikuks osutunud emise fikseerimine. Eelistatav on sulg, mis seda võimaldab emise latrisse panemisega või mõne seadme abil. Põhikarja täienduseks on nooremiseid soovitatav kasvatada oma karjast, sest nad on immuunsed antud seafarmi mikrofloora suhtes ja see on ka majanduslikult tasuvam. Sulgu paigutatakse 10 nooremist ja sulupinda olgu 10% enam kui samaealistel nuumikutel. Ülejäänud zootehnilised nõuded nende sulgudele on analoogilised täiskasvanud emiste sulgudele esitatavate nõuetega.

Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2. Noorkulte võib pidada esialgu ka rühmasulus (2-4), kusjuures ühele kuldile on ette nähtud 2-3 m2 sulupinda. Tähtis on, et kuldid regulaarselt jalutaksid, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus.

Kultide sulud peaksid asuma emisesulgude kõrval, et kuldi lõhn, hääl ja tema nägemine mõjuks stimuleerivalt emiste inna avaldumisele.

Väga tähtis on, et käik emiste sulu ja kuldi sulu vahel oleks otsene ja võreline, värav kergesti kinni-lahti käiv. Kuldi sulg on sageli ka emiste paaritamise kohaks, mistõttu kuldi sulu põrand peab olema sile ja ei tohi olla libe.

A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja