• Prindi

Kartul ja juurvili

Kartul on tärkliserikas ja proteiini- ning mineraalelementidevaene sööt. Kartulivalgu bioloogiline väärtus on aga teraviljade omast suurem, sest selles on suhteliselt palju kriitilisi aminohappeid. Kartuli toiteväärtus sõltub tema kuivainesisaldusest (15-30%), vegetatsiooniperioodi pikkusest, väetamisest jm.

Kesikute energiatarbest võib kartuliga katta 15% ja nuumsigadel kuni 30%. Sigadele söödetav kartul tuleks pesta ja aurutada. Toorest kartulist seeduvad toitained (tärklis) halvemini ja seda antakse sigadele poole vähem. Täiskasvanud emised võivad kartulit süüa kuni 10 kg, nuumsigadele antakse 2-3 kg.

Päikese käes roheliseks muutunud kartulid, samuti kartuliidud on mürgised (sisaldavad solaniini) ning neid ei tohi sigadele sööta.

Suhkrupeet sobib sigadele hästi, sest on maitsev ja sisaldab teiste juurviljadega võrreldes suhteliselt palju kuivainet (22%). Sigadele antavad suhkrupeedi kogused on sarnased kartuliga - nuumsigadel võib sellega katta kolmandiku nende energiatarbest.

Suurte suhkrupeedikoguste söötmisel väheneb sigadel isu ning halveneb suhkrupeedis oleva suhkru omastamine, mistõttu aeglustub ka sigade juurdekasv.

Suhkrupeeti võib sigadele sööta toorelt, suhkrupeedi aurutamisega suurenevad vaid lisakulutused, tema toiteväärtust ja seega ka sigade nuumajõudlust aurutamine ei suurenda. Suhkrupeedi väärtus seasöödana on väiksem kui kartulil.

Söödapeet sisaldab suhteliselt vähe toitaineid, temas on palju vett. Väikse kuivaine- (10-12%) ja proteiinisisalduse (1%) tõttu söödetakse söödapeeti sigadele harva. Eriti kuivaine- ja toitainevaesed on väga suured juurikad. Sigadele võib söödapeeti sööta toorelt.

Poolsuhkrupeet on kuivaine- ja toitainerikkam kui söödapeet, mistõttu ta sobib sigadele rohkem, kuigi jääb toiteväärtuselt suhkrupeedile alla. Sigadele võib poolsuhkrupeeti anda suhkrupeediga võrdsetes kogustes.

A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja