• Prindi

Maaparandushoid

Maaparandussüsteem on maatüki lahutamatu osa ja kuulub maaomanikule. Seega, vastutab maaparandussüsteemi hoiu eest peamiselt maaomanik või maavaldaja.

Varasematel aastakümnetel oli maaparandusel põhiline töö liigniiske maa kuivendamine põllu- ja metsamajanduse vajadusteks. Tänapäeval on põhiline ülesanne olemasolevate ja perspektiivselt vajalike kuivendussüsteemide keskkonnasõbralik hoid.

2003. aastal vastu võetud maaparandusseadus sätestab nõuded:
  • maaparandussüsteemi projekteerimisele;
  • maaparandussüsteemi ehitamisele;
  • maaparandushoiule;
  • mittetulundusühinguna tegutseva maaparandusühistu asutamise ja ühistu tegevuse erisused;
  • seaduse täitmise üle teostatava riikliku järelevalve korra;
  • vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

Seaduse rakendamiseks kehtestatakse 21 alamastme rakendusakti, mis käsitlevad kogu maaparandusalast reguleerimist vajavat problemaatikat. Seadus ei käsitle maaparandustööde finantseerimist ega maaparandushoiu toetustega seonduvat. Need küsimused on reguleeritud Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega.

Peale maavaldaja kulutuste maa kasutamiseks tekivad täiendavad kulutused veekogude majandamisel, mis tulenevad riigi (ühiskonna) ühisvajadustest või seadusega sätestatud erinõuetest (piirangutest) nagu:
  • loodusressursside hoid ja säästlik kasutamine;
  • avalike ja avalikult kasutatavate, reostustundlike ja kalamajandusliku tähtsusega veekogude hoid;
  • keskkonnaseisundi ja veekaitse parendamine;
  • loomastiku elukohtade ja rännuteede kaitse;
  • tingimuste loomine ja säilitamine põllumajandusliku tootmise ja muu ettevõtluse arenguks maapiirkondades;
  • muud piirangud.

Nende nõuete täitmisest tekkivate täiendavate kulutuste katmine peaks toimuma mingi kindla protsendi ulatuses riigieelarvest enne ühiseesvoolu majandamiskulude jaotamist maavaldajate vahel.

PEA MEELES!

  • Kõik kuivendussüsteemi elemendid (kraavid, truubid, drenaažisuudmed, kaevud) tuleb üle vaadata vähemalt kord aastas.
  • Kuivendussüsteemid on korras, kui vesi voolab veejuhtmetes takistuseta ja maa on kuiv.
  • Ühel kuivendatud talumaal paikneb ainult osa suurest maaparandussüsteemist. Kuivendusvõrgu korrashoidu, remonti ja ümberehitust tuleb teha nii, et ei häiritaks naabermaa kasutust ega tekitataks naabrile kahju.
  • Kuivendussüsteemi on vaja hooldada pidevalt:
      • niita kraavidelt hein ja võsa ning puhastada kraavid ja truubid voolu-takistustest (sete, praht);
      • puhastada ja korrastada drenaažisuudmed, et vesi saaks takistamatult voolata;
      • puhastada ja hoida korras drenaažikaevud ning nende ümbrus. Kaev peab olema kaanetatud ja märgistatud.
  • Kui kõik hooldustööd on tehtud, ent maa jääb märjaks, võib põhjuseks olla mõni järgmine rike:
      • drenaaži ummistumine sette või ookriga;
      • drenaažitorude purunemine;
      • drenaažikaeviku täitepinnase puudulik veeläbilaskvus
    Abinõu: märjaks jäänud kohtadele tuleb paigaldada drenaažifiltrid, kasutades selleks põhku, kruusa, saepuru, hagu.

Loetletud rikete avastamine on keerukas ja vajab spetsialisti abi.
Maaparandussüsteeme on otstarbekas hoida korras ühiselt. Lepi kokku naabritega, sõlmige ühiseks tegutsemiseks seltsileping ja astuge maaparandusühistusse.