• Prindi

Maaparandushoiu korraldamine

Maaparandushoid on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine, happeliste muldade lupjamine, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde tegemine maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks.

Maaparandushoidu korraldavad:
  • maavaldaja;
  • maavaldajad, kes saavad kasu ühiseesvoolu* toimimisest, kas seltsingulepingu alusel või käesolevas
    seaduses sätestatud maaparandusühistu kaudu;
  • riik maaparandusbüroo kaudu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude* osas.
            *Ühiseesvool on eesvool, mis tagab mitmel kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi toimimise.

Maavaldaja
Maavaldaja peab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandustöid, et maaparandussüsteem selle kasutamise kestel vastaks järgmistele nõuetele:
  • reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mullarežiimi ja   minimeerima reostuse leviku ohtu;
  • eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega.

Maavaldaja ei tohi maaparandushoiutöid tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemi kahjustanud isik on kohustatud sellest viivitamata teavitama maavaldajat ja maaparandusbürood ning tekitatud kahjustuse kõrvaldama. Kui ta ei kõrvalda kahjustust, teeb seda omal kulul maavaldaja, kellel on õigus kahjustuse kõrvaldamise kulud nõuda tagasi kahjustuse tekitanud isikult.

Seltsing
Seni on maaparandushoiu ühiseks korraldamiseks asutatud põhiliselt maaparandusühistuid kui mittetulundusühinguid. Mittetulundusühingute seadus sätestab, et mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingu kohta sätestatut. Võlaõigusseaduses on seltsingu olemus ja tegevus sätestatud paragrahvides 580 - 618.
Seltsingulepingut nimetati varem ühise tegutsemise lepinguks või koostöö lepinguks. Osapooled (seltsinglased) võivad olla kaks või enam isikut (nii juriidilist kui füüsilist), kes kohustuvad ühiselt tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks. Seltsingulepingu alusel ühinemisel uut juriidilist isikut ei teki ja seltsingut ei pea registreerima äriregistris ega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
Seltsinguid on otstarbekas asutada väiksemate ühiseesvoolude hoiuks.

Maaparandusühistu
Maaparandusühistu asutatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras:
§ ühistu tegevuspiirkonnas asuvate nende kinnisasja omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast  või
§ ühistu tegevuspiirkonnas asuvate nende kinnisasja omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle 1/3 selles tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu pikkusest, millise hoiuks ühistu asutatakse.
Ühistu tegevuspiirkond määratletakse sobivas mõõdus olemasoleval kaardil, millel märgitakse reguleeriva võrgu ja ühiseesvoolu, mille hoiuks ühistu asutatakse, paiknemine ja valgala piir.
Maaparandusbüroo annab õiendi ühistu tegevuspiirkonnas asuvate kinnisasjade omamise kohta, kelle maal asub reguleeriv võrk või ühiseesvool, ning andmed kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi maa-ala pindala või ühiseesvoolu pikkuse kohta.
Asutamiskoosoleku kutsuvad kokku asutajad, kes korraldavad kõik vajalikud toimingud koosoleku läbiviimiseks. Koosolekust peab teavitama kiõiki ühistu tegevuspiirkonnas asuvaid kinnisasja omanikke, kelle omandis on maaparandussüsteemid vastavalt maaparandusbüroo antud õiendile.
Asutamiskoosolek võtab vastu otsuse maaparandusühistu asutamise kohta. Asutamise poolt peavad hääletama kinnisasja omanikud, kelle omandis on üle 1/3 maaparandussüsteemi maa-alast asutatava ühistu tegevuspiirkonnas või 1/3 selles tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu pikkusest, mille hoiuks ühistu asutatakse. Asutamiskoosolekul sõlmitakse asutamisleping, mille lisana kinnitatakse ka ühistu põhikiri.
Ühistu kohustuslikud liikmed on ühistu tegevuspiirkonnas asuvate kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjadel asub maaparandussüsteem. Ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik saab ühistu liikmeks alates ühistu õigusvõime tekkimisest, sõltumata sellest, kuidas ta ühistu asutamise suhtes hääletas või kas ta võttis hääletamisest osa.
Ühistu liikmeks võib astuda ka kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal ei asu maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu ühistu põhikirjalisest tegevusest.
Riik osaleb ühistus kohustusliku liikmena. Riigi õigusi ühistu liikmena teostab valitsuse määratud minister või maavanem, kes võib volitada riiki esindama asjaomase ministeeriumi või maavalitsuse ametniku.
Enne 2003. aastal vastu võetud Maaparandusseaduse jõustumist asutatud mittetulundusühing, kelle üks põhikirjalisi eesmärke on maaparandushoid ja kes soovib jätkata tegevust maaparandusühistuna, peab viima oma põhikirja vastavusse kõnealuses seaduses ühistu põhikirjale esitatud nõuetega hiljemalt 2004. aasta 1.juuliks.
Valitsus määrab riigi õigusi teostava ministeeriumi või maavalitsuse kolme kuu jooksul arvates ühistu põhikirja vastavusse viimisest seadusega.

Maaparandushoiukavad

  • Alamvesikonna maaparandushoiukava
    Maaparandushoiutööde sihipäraseks korraldamiseks koostatakse alamvesikonna maaparandushoiukava, mis on kooskõlas veeseaduse alusel koostatava vastava veemajanduskava põhimõtetega. Maaparandushoiukava sisu- ja vorminõuded ning kava koostamise korra kehtestab põllumajandusminister.
  • Alamvesikonna maaparandushoiukava avalikustamine
    Enne avalikustamist kooskõlastatakse maaparandushoiukava alamvesikonna territooriumil asuva maavalitsuse, maakonna keskkonnateenistuse ja kohaliku omavalitsusega.
    Maaparandushoiukava avalikustatakse maakonnakeskustes, kus korraldatakse kava väljapanek ja arutelu kolme kuu kestel. Parandatud ja täiendatud maaparandushoiukavad  kinnitab põllumajandusminister ja need avalikustatakse ministeeriumi veebilehel www.agri.ee.
    Alamvesikondade maaparandushoiukavade alusel koostatud vesikonna maaparandushoiukava kinnitab valitsus. Vesikonna maaparandushoiukava peab olema kinnitatud 2008. aasta 1.aprilliks.
  • Maaparandusühistu maaparandushoiukava
    Tegevusaasta maaparandushoiukulude määramiseks koostab ühistu juhatus alamvesikonna maaparandushoiukavast lähtuva aastakava.
    Kuni alamvesikonna maaparandushoiukava kinnitamiseni koostab ühistu juhatus tegevusaasta maaparandushoiukulude määramiseks oma maaparandushoiukava, lähtudes eesmärgist, et hoiutööd tagaksid maaparandussüsteemi toimimise.

Maaparandushoiukulud
Maaparandushoiukulud on ühistu maaparandushoiu tegemiseks vajalikud kulud. Asjaõigusseaduse § 27 sätestab, et asjale tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
Maaparandushoiukulude aastamakse suuruse ja maksmise tähtaja ühistu liikmetele määrab ühistu üldkoosolek. Kulude tasumisel võib nõuda ettemaksu. Tasumisega viivitavalt kinnisasja omanikult võib ühistu juhatus alates maksetähtpäevale järgneva kuu esimesest päevast nõuda viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.

  • Ühistu asutamiskulud
      • asutamisdokumentatsiooni koostamine;
      • põhikirja koostamine;
      • asutamiskoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine;
      • tegevuskava koostamine;
      • registrisse kandmise toimingud;
      • muud asutamisega seotud kulud.
  • Ühistu halduskulud:
      • tööruumide sisustus ja infotehnoloogia (riist- ja tarkvara) ostmisel makstud soetusmaksumus;
      • raamatupidamisteenuse eest makstud teenustasu;
      • põhitegevusega seotud ühistu liikmete koolitustasu;
      • messidel ja näitustel osalemise eest makstud osavõtutasu;
      • muud halduskulud.
  • Hoolduskulud:
      • ühistu liikmete poolt ühistule hoiule antud ühiseesvoolude korrashoiuks tehtud vajalikud kulud;
      • ühistu poolt muude põhikirjaliste ülesannete täitmiseks tehtud kulud (teedehoid, maastikuhoid, veemajandusobjektid jms.).
  • Heakorrastuskulud:
      • ühiseesvoolude kaldavööndite rajamis- ja hoolduskulud;
      • teiste põhikirjaliste ülesannete täitmiseks tehtavad heakorrastustööd.
  • Remondifond:
      • põhikirjas ettenähtud remonditöödeks kogutav remondifond.