• Prindi

Peamised nõuded loomakasvatuses

Maheloomakasvatusena käsitletakse veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste, küülikute, nutriate, kodulindude ja mesilaste pidamist mahepõllumajanduse nõuete kohaselt. Maheloomakasvatus ei ole mõeldav ilma mahepõllumajandusliku taimekasvatuseta.

Loomakasvatuses lähtutakse loomade heaolust. Loomad peavad saama võimalikult loomuomaselt käituda ja süüa neile sobivat sööta. Laudas peab olema piisavalt ruumi, et loom saaks kergesti lamama heita, ümber pöörata, ennast puhastada ja teha liigile omaseid liigutusi. Kehtestatud on miinimumpindalad looma kohta (nt laudas lüpsilehma kohta 6m2), vähemalt pool põrandapinnast peab olema jäik ja sile, allapanu peab olema piisavalt. Laudas tuleb tagada tervislik sisekliima. Hoonet peab saama loomulikul viisil õhutada ning sinna peab pääsema piisavalt päevavalgust. Loomad peavad aastaringselt pääsema jalutusalale.

Loomi ei tohi pidada lõastatult. Erandina võib lõastada lautades, mis on ehitatud enne 24.08.2000, aga ainult juhul, kui loomad saavad regulaarselt liikuda ja neil on mugavad allapanuga asemed.

Sööt ja vesi peavad olema loomadele kergesti kättesaadavad. Maheloomi tuleb sööta mahesöödaga. Kui mahesööta ei ole piisavalt, on siiski lubatud sööda aastasest kuivainekogusest väike osa katta tavasöödaga: 10% taimtoiduliste loomade puhul ja 20% muude loomade puhul.

Mahepõllumajandusele üleminekuaja teisel aastal toodetud sisseostetud sööt võib moodustada kuni 30% aastasest sööda kuivainekogusest, kui see on toodetud oma talus, siis kuni 60%.

Naturaalse täispiimaga peab söötma vasikaid ja varssu vähemalt 3 kuud, lamba- ja kitsetallesid vähemalt 45 päeva ning põrsaid 40 päeva.

Taimtoidulisi loomi tuleb võimalikult suurel määral sööta rohumaadelt saadava söödaga, nende päevase söödaratsiooni kuivainekogusest peab vähemalt 60% moodustama koresööt, haljassööt või silo. Sigade ja kodulindude päevane söödaratsioon peab sisaldama koresööta, haljassööta või silo. Vajadusel antakse juurde mineraalsöötasid ja vitamiine.

Hormoonpreparaate kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks kasutada ei tohi.

Haiguste ennetamine põhineb eelkõige abinõudel, mis suurendavad looma vastupanu haigustele, nagu head pidamistingimused ja piisav kvaliteetne sööt. Keelatud on keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimite või antibiootikumide kasutamine haiguste ennetamiseks. Lubatud on põhjendatud vaktsineerimine.

Kui loom on siiski haigestunud, tuleb teda viivitamutult ravida. Vajadusel on lubatud keemiliselt sünteesitud allopaatilised veterinaarravimid, antibiootikumid ja hormoonpreparaadid. Neid tohib kasutada vaid veterinaararsti järelevalve all. Ravimile kehtestatud keeluaega, mille jooksul ei tohi loomalt pärit saadust turustada, tuleb mahepõllumajanduses rakendada kahekordselt; kui keeluaega pole määratud, siis on see 24 tundi.

Loomade nudistamine, põrsaste hammaste lõikamine ja tibude nokkade lühendamine on lubatud üksnes eesmärgiga parandada loomade turvalisust, heaolu või hügieenitingimusi. Kastreerimine on lubatud üksnes loomakasvatussaaduse kvaliteedi parandamiseks.

Tiinestamisel tuleks eelistada loomulikku paaritamist, kuid vajadusel on lubatud kunstlik seemendamine.

Maheloomakasvatusega tegelevasse ettevõttesse võib tavaloomi tuua Põllumajandusameti nõusolekul ainult piiratud hulgal. Mitmetel juhtudel, näiteks tavaloomade sisseostmiseks ja karjatamiseks mittemahepõllumajanduslikul rohumaal, tuleb pöörduda järelevalveasutuse, Põllumajandusameti poole nõusoleku saamiseks.