• Prindi

Erametsandus

2010. aasta novembrikuu seisuga oli Eestis 97 272 erametsaomanikku ning keskmine erametsaomandi suurus 10,4 ha (füüsilised isikud 8 ha ja juriidilised 65,7 ha).1

Enamasti on ühe erametsaomaniku metsamaa suurus piisavalt väike, et omanik ei pruugi olla motiveeritud metsa efektiivselt majandama – kui metsast tuleb ainult väike kogus puitu, siis on raiega seotud kulud proportsionaalselt suuremad ning saadav tulu võib jääda väikeseks. Väikest kogust puitu on ka raske turustada, kuna kokkuostjad on huvitatud regulaarsetest tarnetest, mida väike erametsaomanik ei saa kuidagi pakkuda. Isegi ostja leidmisel on pakutav hind tõenäoliselt väikese koguse puhul väiksem.

Erametsaomaniku aitamiseks on riigi toel loodud erametsanduse tugisüsteem, mille arendamisega tegeleb Erametsakeskus. Tugisüsteem koosneb metsaühistute ja metsanduskonsulentide üle-Eestilisest võrgustikust.

Konsulendid jagavad metsandusalast nõu ning oskusteavet, et abistada omanikku erinevate otsuste vastuvõtmisel. Konsulentide kontaktandmed on leitavad Erametsanduse portaalis konsulentide lehelt.

Ka metsaühistutelt saab metsaomanik nõu, kuid lisaks sellele pakuvad need veel muid teenuseid nagu raieõiguse müügi vahendamine, metsamaterjali müük, infopäevade korraldamine, abistamine toetuse taotlemisel, metsaomaniku muude huvide kaitse.

Metsaühistuid koondab katuseorganisatsioon Eesti Erametsaliit, kelle ülesandeks on metsaühistute ja seeläbi ka erametsaomanike huvide esindamine.

Metsaühistu on võimalus omaniku jaoks läbi ühistegevuse hoida kokku raie- ning uuenduskulusid ja saada puidu ühismüügi kaudu konkurentsivõimelisemat hinda. Metsaühistud on piirkonniti natuke erinevad ja kõik ühistud kõiki teenuseid ei paku. Oma piirkonna ühistutega saab lähemalt tutvuda Erametsanduse portaalis metsaühistute lehel.

1 allikas: Aastaraamat Mets 2011 (Keskkonnateabe Keskus)