• Prindi

Metsa majandamine

Puidu tagavara (puidu maht metsades) järgi on Eestis kõige levinum puuliik harilik mänd – 30,3%, talle järgneb harilik kuusk – 23,4% ning seejärel arukask – 22,9%. Ülejäänud levinumad liigid on haab, hall lepp ja sanglepp.1

Metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 peab pikaajaliselt jätkusuutlikuks raiuda 12-15 milj. m3 puitu aastas. 2011. aastal oli Eesti metsade koguraiemaht raiedokumentide andmetel 10,8 milj. m3.1 Keskkonnaagentuuri hinnanguline raiemaht 2012. aastaks oli 9,1 milj. m3.

Metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist reguleerib Metsaseadus, mis muuhulgas sätestab tingimused metsade uuendamisele, hooldamisele, raievanusele, raielankidele jms.

Metsaseadus nimetab mitmeid raieliike, millest enim kasutatavad on:

  • Uuendusraie, mis jaguneb lage- või turberaieks
  • Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile. Lagedaks raiutava ala pind ei tohi ületada 7 ha lehtpuumetsas, 5 ha mujal tulundusmetsas ja 2 ha kaitsemetsas. Raielangi laius sealjuures ei tohi ületada 150 m lehtpuumetsas, 100 m mujal tulundusmetsas ja 30 m kaitsemetsas.Lagedaks võib raiuda vanemaid kui 100-aastaseid männikuid, 80-aastaseid kuusikuid ja 70-aastaseid kaasikuid või metsa, milline on piisavalt jäme või liiga hõre. Teise lageraie võib teha vähemalt 100 m kaugusele. Lagedaks raiutud ala kõrvalt võib uue raiega alustada peale raiutud ala uuenemist ja 3 kuni 5 aasta möödumist.
  • Turberaied on raied, kus mets raiutakse maha 10 kuni 40 aasta jooksul korduvate raietega. Ühe raiega ei tohi langetada rohkem kui 30% puude mahust. Häilraie korral ei tohi esimese raiega raiuda rohkem kui 5 häilu hektarile, mille läbimõõt võib olla kuni 30 m. Veerraie korral ei tohi lagedaks raiuda laiemalt kui pool metsa kõrgusest. Turberaie langi suurus ei tohi ületada 10 ha.
  • Hooldusraie, mis jaguneb valgustusraieks (kuni 8-sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus), harvendusraieks (8-sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus) ja sanitaarraieks.

Uuendus- ja harvendusraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. See ei kehti kinnisasja suhtes, kus metsa pindala on väiksem kui 2 ha ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui 5 ha.

Inventeerimisandmed on oma sisult metsa takseerkirjeldus, milles tuuakse välja puistu liigiline koosseis, vanus, diameeter, tagavara jms. Lisaks inventeerimisandmetele on võimalik tellida metsamajandamiskava, mis ei ole kohustuslik. Siiski on see metsandusliku hariduse puudumisel soovitatav, kuna annab ülevaate vajalikest töödest.

Kui omanik soovib kontrollida, kas tema kinnistul on kehtivad inventeerimisandmed, saab seda teha Metsaregistri avaliku teenuse kaudu. Selleks tuleb sisestada otsingusse katastritunnus ning vaadata, kas antud katastriüksusel on eraldisi.

Tegevusloaga metsakorraldusettevõtete nimekiri on kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Kavandatava raie kohta (va valgustusraie) on metsaomanik kohustatud esitama Keskkonnaametile metsateatise ning töid võib teha 1 aasta jooksul peale seda, kui Keskkonnaamet on metsateatise lubava märkega tagastanud. Metsateatist saab esitada:

Peale uuendusraie tegemist või metsa hukkumist on omanikul Metsaseaduse järgi kohustus 5 aasta jooksul mets uuendada. Selleks võib puid istutada või seemneid külvata ning rakendada võtteid loodusliku uuenemisele kaasaaitamiseks. Puude minimaalne arv hektaril on kasvukohatüüpide ja tüübirühmade kaupa välja toodud metsa majandamise eeskirjas.

Mitmete metsatööde tegemiseks on võimalik taotleda toetust. Toetuste administreerimisega tegeleb Erametsakeskus ja lähemalt saab lugeda Erametsanduse portaalist toetuste lehelt. Peamiselt toetatakse inventeerimisandmete ja metsamajandamiskava koostamist, metsa uuendamist, hooldamist ja maapinna ettevalmistust ja hooldusraieid kuni 30 aastases puistus. Erametsakeskuse kaudu käib ka Natura2000 aladele jääva metsamaa toetamine. Lisaks on metsandusega seotud toetusi taotleda ka PRIA kaudu.

1 allikas: Aastaraamat Mets 2011 (Keskkonnateabe Keskus)