• Prindi

Ajalugu

Käsitööd on Eestis alati tehtud. Kunagi praktilistel kaalutlustel valmistatud tooted (rahvariided, lambavillast esemed) on paljudel juhtudel oma praktilise väärtuse minetanud ja muutunud peamiselt turistidele orienteeritud kaubaks.

Nõukogude perioodil valmistasid käsitöötoodangut peamiselt suuremad ettevõtted: rahvakunstimeistrite koondis “Uku” ja kunstikombinaat “Ars”, Avinurme tünnivabrik, keraamikatehased jt. Praeguseks on olukord paljuski muutunud: käsitööd ja suveniire valmistavad eraettevõtjad, toodangu maht on iseseisvumise järel plahvatuslikult suurenenud. Turule on jõudnud nahast tooted, puitesemed ja suveniirid, dolomiidist esemed, tekstiilitooted, lambanahast sussid ja villased kampsunid, sepised, keraamika jne. Paljud tooted (eriti suveniirid) on orienteeritud valdavalt välisturistile, kuid siiski on ka käsitöömeistrite valmistatud kaupu, mida ka kohalik tarbija meelsasti ostab: näiteks punutised, puidust tooted, keraamika jms.

Käsitöömeistrite näol on suuremalt jaolt tegemist kodus töötavate üksiküritajatega, kuid siiski on tekkinud ka mõned käsitööliste ühendused: Järvamaa korvipunujate selts “Põimik”, Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts jt.

Käsitööd ja suveniire müügiväljundid ja võimalused on erinevad, siinkohal võiks mainida neist olulisemaid:

  • Spetsialiseerunud kingituste ja suveniirikauplused suuremates linnades, eelkõige muidugi Tallinnas. Kõrgete rendihinda ja suurte üldkulude tõttu on paljud sedalaadi kauplused olnud sunnitud oma kunagistest soodsatest asukohtadest mujale kolima või tegevuse hoopis lõpetanud. Püsimajäänute hulgas on siiski ka sellised, mis on endale turul kindla koha leidnud.
  • Tavakauplused, kus käsitöötoodete ja suveniiride tarbeks on eraldatud omaette nurk või lett. Küllalt levinud kaubamajades, ka new age kauplustes. Sedalaadi väljundite puhul on probleemiks asjaolu, et sageli jääb kaunis käsitöö muu väljapaneku seas märkamata.
  • Müügipunktid turismikeskustes, näiteks lennujaamades, sadamates, huviväärsuste juures. Müüdavad esemed on sageli seotud huviväärsusega, mille juures neid pakutakse. Samuti on tihti tegu toodanguga, mida loetakse Eestile iseloomulikuks ja mida turistid meelsasti ostavad, näiteks nahkehistöö. Hinnad on reeglina soodsast asukohast tingituna keskmisest kõrgemad.
  • Müügipunktid turismitaludes, majutusasutustes. Harilikult pakutakse kingitusi (kampsunid, ehted, pisikeraamika) ja tarbekaupa. Läbimüük sõltub suuresti turistide arvust.
  • Kuna käsitöö ja suveniirid on reeglina just selle maa nägu, kus neid valmistatakse, siis vaevalt on võimalik kauplustes pakutava kauba müük välisturul. Erandiks on punutised ja tekstiilid, ka puidust esemed, mida suuremad töökojad küllalt edukalt ka Eestist väljapoole turustavad. Nii tellitakse Soomes suurtes kogustes Eestis valmistatud laastukorve ja saunakibusid.