• Prindi

Lambakasvatussaadused

Tegevuse tüüp: Eestis traditsiooniline tootmissuund, mis sobib ühevõrra talunikele ja väikeettevõtetele.

Maht: Eriti sobiv raskesti juurdepääsetavates ja haritavates piirkondades (Lõuna- ja Kagu-Eesti mägismaa, saared, loopealsed ja rannaäärsed alad).

Turg: Arvestades üha kasvavat nõudlust lambaliha järele võib tootmisharule pakkuda üsna head turgu. Turu nõudmiste paremaks rahuldamiseks on vaja tootmise ühtlane reguleerimine kogu aasta lõikes. Paremat turgu oleks vaja otsida lambanahkadele ja villale.

Vajalikud baasoskused ja-teadmised: Eeldab teadmisi loomakasvatusest, söötmisest, haiguste vältimisest ja profülaktikast.

Tootmiskulud: Investeeringute suurus oleneb soetatud lammaste arvust ja tootmishoonetest. Tootmishoonete säästlikul ning läbimõeldud renoveerimisel on võimalik toime tulla mõõdukate kulutustega. Tänu oma vähenõudlikkusele ei vaja lammas eriti häid rohumaid, seega ei ole ka tootmismaa soetamisega seotud investeeringud eriti suured.

Kasum: Lambakasvatussaaduste hästi organiseeritud turustamise korral on lambakasvatus küllalt tasuv tegevusvaldkond. 80-85 põhikarja ute soetamisel kujuneb keskmiseks tasuvusperioodiks keskmiselt 4 aastat.

Riskid: Vaatamata küllalt heale turule on teatud riskid siiski seotud lammaste turustamisega: tallesid realiseeritakse peamiselt sügisel, seepärast jääb hooaeg kindla klientuuri kujundamiseks liiga lühikeseks.

Võimalik kombineerida järgmiste alternatiivsete tootmissuundadega:

  • mahepõllumajandus;
  • maaturism;
  • käsitöö.

Soovitused: Loomade suremusega seotud asjatute kulutuste vältimiseks tuleks põhikarja loomi osta üksnes aretus- ja tõukarjadest. Nende kohta saab andmeid Eesti Lambakasvatajate Seltsi koduleheküljelt ja nõustajalt. Enne karja soetamist tuleks nõustajaga konsulteerida ka loomade arvu osas: olenevalt rohumaa kvaliteedist on ühel hektaril võimalik karjatada 5-25 lammast.