• Prindi

Iseloomustus

Lambakasvatussaadusi võib jagada kolme peamisse toodangugruppi:

  • Lambaliha on õrn, peenekiuline ja kergesti seeduv. Noorlambaliha (talleliha) peetakse delikatessiks ja see on sobiv hõrgutiste valmistamiseks. Kasutatakse toitlustamisel, kus hinnatakse lambaliha eelkõige tema täisväärtuslike valkude, asendamatute aminohapete ja asendamatute rasvhapete ning hea maitse poolest. Talleliha on rikas B rühma vitamiinide ja mineraalainete (raud, kaalium, naatrium, fosfor, magneesium) poolest. Talleliha saadakse alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisel.
     
  • Lambavill: lammastelt pügatud ketramiseks kõlbulikud karvad. Eestis kasutatakse lambavilla põhiliselt käsitöövillana kudumite (kampsunid, sokid, kindad, sallid, mütsid jne.) tooraineks, mis on põhjamaises kliimas tervislikud ja väga vajalikud tooted.
     
  • Lambanahk: villkattega nahka, mida saadakse tapetud lammastelt, nimetatakse toornahaks. Toornahad pargitakse sõltuvalt nende omadustest karusnahaks (koos villaga) või kroomnahaks (ilma villata).
    Karusnahast valmistatakse lambanahkseid tooteid (kasukad, vestid, kindad, sussid, mütsid jne.). Kroomnahast valmistatakse erinevaid nahktooteid (nahk-joped, nahkkindad, nahkehistöö tooted jne.).

Lisaks seguneb lammaste pidamisel laudaperioodil sõnnik allapanuga, mis lammaste pidamisel sügavallapanuga lautades moodustab väärtusliku orgaanilise väetise.

Eestis on kaks suhteliselt kõrge jõudlusega liha-villa lambatõugu:

  • eesti valgepealine lambatõug- lambal on valge poolpeenvill, uttede kehamass on keskmiselt 60-70 kg, jääradel 85-95 kg. Aastane villatoodang 2,5-3,5 kg villa;
  • eesti tumedapealine lambatõug- lambal on pea ja jalad kaetud mustade villkarvadega. Uttede keskmine kehamass on 70-80 kg, jääradel 90-100 kg. Ute keskmine aastane villatoodang on 4-5 kg villa ning keskmine viljakus 1,4 talle poeginud ute kohta.

Pidamistingimused
Lambakasvatuse puhul ei ole reeglina vaja suuri kapitalimahutusi tootmishoonete rajamiseks, kuna kasutada saab olemasolevaid tootmishooneid. Vajalik on vaid ventilatsiooni korrastamine ning sulgude ja sõimede väljaehitamine. Utt koos talledega vajab kokku 2,5 m2 sulupinda ja sõime pikkust ca 60 cm.

Lammaste söötmiseks saab väga edukalt kasutada söödis olevaid maaalasid, mis on praegu kasutuseta ning saadaval hinnaga 77 kuni 383 €/ha (sõltuvalt mulla viljakusest) ning teisi rohumaid, mis on vähese kasutusega või kasutuseta. Rohumaavajadus sõltub olemasolevate rohumaade kvaliteedist: ühel hektaril on võimalik karjatada 5 kuni 25 lammast. Sobiva loomade arvu määrab rohumaade kvaliteedi põhjal kindlaks lambakasvatuskonsulent.

Lammaste põhisöödaks on koresööt, lisaks antakse kaera-herne segu. Talveks vajab üks utt koos talledega 500 kg koresööta ja 100 kg herne-kaera segu, lisaks tuleb utele aastaringselt anda 20-30 grammi mineraalaineid päevas. Seda nõuet järgides õnnestub vältida suuremat enamust sigimis- ja terviseprobleemidest.

Kuna lambakarjad on Eesti valdavalt väikesed, siis esineb vähem ka haigusi. Levinumad on bakterid ja viiruste poolt põhjustatud infektsioonid, parasiitidest tekkivad haigused, teatud ainete, eriti mineraalainete ja vitamiinide puuduse tõttu tekkivad nn. Puudus-haigused (tallede halvatus e. valgelihastõbi, rahhiit, soola halvast kvaliteedist tingitud soolamürgitused jne.). Nimetatud probleeme on võimalik vältida veterinaar-profülaktiliste töödega: täisväärtuslik söötmine, sobiv mikrokliima laudas, kord aastas desinfektsioon ja sanremont laudas, näriliste tõrje. Vältida tuleb nakkuste sissetoomist lambakarja, ka lammaste karjatamissüsteem peab olema läbimõeldud. Vajalik on mineraalainete ja vitamiinide lisasöötmine või süstimine. Perioodiliselt tuleb teostada sõrgade kontrolli ja värkimist.

Tõulambaid saab osta aretus- ja tõukarjadest. Lambakasvatuse populaarsuse tõusu näitab asjaolu, et käesolevaks aastaks on kohalikku päritolu tõuuted kõik ära müüdud ning kaalutakse uttede importimist Eestisse.

Lambakasvatussaadustele aitaks väärtust lisada kogu tootmistsükli (kasvatamine, tapmine, töötlemine, turustamine) käivitamine otse lambafarmis. Saartel on juba loodud esimesed lambafarmid, kus kõik lambakasvatussaadused töödeldakse ja turustatakse kohapeal (villane lõng, kampsunid, lambalihatooted jne.).