• Prindi

Lina tootmine ja töötlemine

Tegevuse tüüp: Traditsiooniline Eesti põllukultuur.

Maht: 2002. aastal 330 ha.

Turg: Eestis on suure toormetarbega linakiudu töötlev tööstus: Pärnu Linavabrik, Kreenholmi Valduse AS, AS Vestra Ex OÜ jt. Kiulina varred esmaseks töötlemiseks ostavad kokku OÜ Eesti Lina ja Pärnu Linavabrik. Ainult kõrge kvaliteediga linakiud on kallis. Kasvatajal on järelikult kõige olulisem ülesanne tagada kvaliteet – kvaliteetne kaup ei jää talle kätte ja vaid selle eest saab ta väärilist hinda.

Vajalikud baasoskused ja- teadmised: Eeldab taimekasvatusalaseid teadmisi ja oskusi, lisaks põhiteadmisi lina esmase töötlemise kohta.

Tootmiskulud: Kuna linakasvatus on tootmisharuna seiskunud, puuduvad usaldusväärsed andmed tootmiskulude kohta. Vaatamata sellele võib aluseks võtta Eesti Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituudis koostatud “Õlilinaseemne tootmise tasuvuse määramise arvutusalgoritmi” (tel. 6041 854) ja kiulina kasvatuse puhul OÜ Eesti Lina tasuvusarvestuse algoritmi (vt. www.eestilina.ee või tel. 6143 117).

Kasum: Usaldusväärsed andmed puuduvad. Eksperdid arvavad siiski, et lina tasub igati kasvatada (muidugi eeldusel, et saadakse kõrge kvaliteediga saak). Ka siin võiks nõu pidada Pärnu Linavabriku või OÜ Eesti Lina spetsialistidega.

Riskid: Euroopa Liidus on tavaks linakasvatuse riskid maandada ühistulise tegevuse, kasvataja ja kokkuostja vahelise lepingu ning kindlustusega.

Võimalik kombineerida järgmiste alternatiivsete tootmissuundadega:

  • mahepõllundus.

Soovitused: Lina kasvatamise kasuks otsustanul tuleks kindlasti ühendust võtta Pärnu Linavabriku, OÜ Eesti Lina või Mooste Katsejaama spetsialistidega. Nende kaudu nõustatakse talunikke, kes soovivad lina kasvatada. 2001. aastast saavad linakasvatajad taotleda ka põllukultuuride kasvatamise tulutoetust.