• Prindi

Ajalugu

Lina kultiveerimisel ja töötlemisel on Eestis enam kui 3000 aasta pikkused traditsioonid. Lina sobib eriti hästi kasvatamiseks Eesti lõunapoolsetes piirkondades. Tegu on kevadel külvatava kultuuriga, mille vegetatsiooniperioodi pikkuseks külvist saagi saamiseni on 90 (+/- 10) päeva (sõltub lina sordist ja kasvutingimustest).

1890-ndatel aastatel ulatusid lina kasvupinnad Eestis 60 000 hektarini. Lina oli Eestis väga levinud ka enne Esimest Maailmasõda, keskmiselt kasvatati lina 45 000 hektaril aastas. Hinnad olid sel ajal kõrged ning talunikel õnnestus saada maksimaalset tulu.

1992.-1993. a. viidi Eestis koostöös Saksa Arengupoliitika Instituudi (Berliin) ja EV Põllumajandusministeeriumiga läbi linakasvatusalane uuring. Uuringu tulemusel tuvastati Eestis kasvatatava linakiu head omadused.

Loodetavasti õnnestub eri institutsioonide koostöös linakasvatamine kui tootmisharu Eestis taastada. Eksperthinnangutes sisalduvate prognooside kohaselt saab linakasvatus Eestis lähiaastatel uue hoo sisse. Uurimused on näidanud, et Lõuna-Eestis on linakasvatusel tulevik täiesti olemas ning Eestis kasvanud lina ning sellest valmistatud tooted (kiud, nöörid, tekstiil, riided, seemned ja õli) on igati konkurentsivõimelised. Seega pole juhul, kui valitsus oma toetavat poliitikat jätkab, Eesti linakasvatuse seis täiesti lootusetu.