• Prindi

Iseloomustus

Nii maasika- kui ka vaarikakasvatuse peamiseks tulemuseks on värsked marjad, mida müüakse otse lõpptarbijatele (turumüük) või kokkuostjatele, edasimüüjatele. Töötlevad tööstused on kaudsed tarbijad.

Maasika- ja vaarikakasvatuse väiksemate tootmispindade juures on oluline panna pearõhk värskelt tarbitava lauamarja tootmisele. Erinevate kasvatustehnoloogiatega ja erineva valmimisajaga sortide kasvatamine võimaldab saagiperioodi pikendada. Maasikakasvatuse orienteeruvaks saagiks on 7 t/ha, vaarikakasvatusel 4 t/ha.

Maasikas vajab avarat, päikesepaistelist kasvukohta. Viljelemiseks sobivad kõige paremini toitaineterikkad, keskmise raskusega, nõrgalt happelised või neutraalsed liivsavi- või saviliivmullad (pH 5,5–6,0). Happelist mulda tuleks lubjata. Maasikaistandiku iga võiks meie oludes olla 4-5 aastat. Lõuna-Eestis tuleks viljeleda rohkem varaseid ja Põhja-Eestis hiliseid sorte.
Lihtsam, kuid kulukam on katta peenar musta maasikakile või peenravaibaga. Peenravaip on küll kallim, kuid laseb see-eest läbi vett ja õhku, samuti on takistatud tütartaimede juurdumine, mis oluliselt lihtsustab maasikapeenra korrashoidu. Kilemultš kiirendab kevadel taimede arengut ja soodustab varajasema saagi saamist. Taasviljuvad maasikasordid õitsevad suvel kaks korda ja annavad marju pidevalt kuni tugevamate öökülmadeni.

Vaarikas on kasvukoha osas üsna nõudlik, eeldab head ja huumusrikast mulda ning rohket väetamist. Üksikasjalikku informatsiooni mullastiku, kasvatamiseks vajaliku tehnika jms. kohta leiad raamatust “Vaarikakasvatus.”

Suuremal pinnal ainult vaarikale spetsialiseerumine ei õigusta ennast, vaarikaistandikke tuleks rajada koos maasika või sõstra omadega. Suuremad istandikud rajatakse paljasjuursete istikutega. Nõuistikutega tuleb rajada emaistandus ja sealt saadud materjalidega rajada tootmisistandus. Paljasjuursed vaarikaistikud lõigatakse peale istutamist tagasi, järgi tuleb jätta 40-50 cm varreosa; nõuistiku puhul ei ole see vajalik. Rajamisel tuleb panna istandusele toestus. Vaarikaistandik hakkab saaki andma 3. kasvuaastal.

Vaarikat toodetakse nii siseturu vajadusteks kui ka ekspordiks. Marju on võimalik müüa dessertmarjana hooajal ja talvisel perioodil külmutatult. Vaarikas on ka hea tooraine likööri-, veini-, mahla- ja muule toiduainetetööstusele.

Maasika- ja vaarikakasvatus on heaks kõrvalharuks turismitaludele, kus turistil oleks hea võimalus marju ise korjata.