• Prindi

Ajalugu

Maaturismil on oluline roll maamajanduse arengut toetaval faktoril. Maaturismi areng maailmas hoogustus 60-ndatel aastatel ning muutus 80-ndate lõpuks arvestatavaks maamajandusvaldkonnaks paljudes riikides (Austria, Saksamaa, Rootsi). Maaturismis nähti maaelu arengu mootorit, mis seisnes maaettevõtluse mitmekesistamises, huvitavate töökohtade loomises, elukeskkonna parandamises, koostöövajaduse tekitamises ja ääremaade elanikele sissetulekuvõimaluse loomises.

Eesti maaturismi arenguks andis võimaluse "raudse eesriide" kadumine, sest varasematel aastatel pääses saartele ja rannikualadele erilubade alusel, välisturist võis külastada vaid suuremaid linnu. Kümne aasta jooksul on maaturismist saanud jõudsalt kasvav majandusharu: viimases maaturismi pakkujate kataloogis on informatsioon 115 teenustepakkuja kohta (vt. ka www.maaturism.ee). Maaturismi ettevõtjate tegelik arv ulatub aga 600-ni. Lisaks ööbimis- ja toitlustusvõimalustele pakutakse kalas-tamis- ja sportimisvõimalusi; korraldatakse jalgratta-, paadi-, kanuu-, ratsa- ja jalgsimatku; organiseeritakse vabaõhuüritusi ja seminare (vt. ka kalaturism).

Välisturistide jaoks lisab atraktiivsust puutumatu loodus ja turismitalude naturaalne keskkond (suitsusaunad, traditsiooniline talumajandus, silitusloomad, võimalus ise marju ja seeni korjata jne.). Suuri võimalusi pakuvad loodus- ja maastikukaitsealad, saared, rannikualad, kuppelmaastik. Maaturism on võimeline konkureerima ka välisturul tänu ökoloogilise mõtteviisi arenemisele, väikesele maakasutuse intensiivsusele, suhteliselt hästi säilinud talu- ja mõisakultuuri olemasolule, aga eelkõige tänu tublide maaettevõtjate visadusele. Probleemiks on turismisektorite vähene koostöö ja aktiivsus oma teenuste pakkumisel.