• Prindi

Tegevusvõimalused

Lõuna- Eesti ja Saaremaal on enam kui poolte maaelanike tegevus vähemalt mingis mahus seotud maaturismiga, osakaaluks pakutakse 30-35%. Eesti perspektiivikamad turismipiirkonnad väljaspool pealinna ja väiksemaid linnasid on loodus- ja maastikukaitsealad. Seega on maaturismi vahendamisel suur roll täita maakondade keskustesse loodud turismiinfo punktidel (I-punktid), kuhu turismitalude pidajad oma kontaktandmeid pakkuda võivad. Infopunktid levitavad ka trükiseid ja infolehti, mida kasutades ööbimis-, vaba aja veetmise ja reisiteenuste pakkujad turisti endast teavitada saavad.

Ka turu puhul võib rääkida üsna suurest arengust: informatsiooni turismitalude kohta on hakanud koguma ja levitama ka reisibürood, mis majutus- ja vaba aja veetmise teenust maapiirkondades meeleldi vahendavad. Siiski võiksid turismitalud ise samuti aktiivsemalt end reklaamida, palju oleks abi ka ristmüügist (lähikonnas asuvad turismitalud pakuvad lisaks enda omadele välja üksteise täiendavaid teenuseid). Maakondades on loodud turismiühendused, mille andmebaasi soovijad oma andmed jätta saavad. Andmeid maaturismi kohta kogub Turismiamet, kus kuhu informatsioon koondatakse, seda töödeldakse ning valmistatakse ette seaduseelnõusid (majutus-ettevõtete atesteerimise kord). Koostamisel on ka üleeestiline maaturismi infosüsteem, mille loomisega tegeleb Põllumajandusministeeriumi PHARE projekt. Kuna maaturismiga tegelevad eelkõige eraettevõtjad, on vajalik nendevaheline koostöö, vaid sel moel tekib süsteem, turismikooslus, millest kõik asjaosalised kasu saavad. Praktika näitab, et Eesti maaturism toimib kõige edukamalt neis piirkondades, kus asjaosaliste koostöö kohalikul tasandil hästi sujub. Taoline koostöö ongi toimiva maaturismituru võti.

Turismiteenuste kvaliteeti aitab parandada ka asjaosaliste (st. teenuse osutajate) koolitamine.