• Prindi

Ajalugu

Eestis on metsamarju loodusest alati korjatud. Valdavalt kasutatakse korjatud marju koduseks tarbimiseks või müügiks kohalikel turgudel, viimastel aastatel on aga hoogustunud ka metsamarjade korjamine ekspordiks või kohalike toiduainete töötlemisega tegelevatele ettevõtetele. Metsamarjade kaudsed tarbijad on konservi- ja piimatööstused.

Metsamarjade korjamine ei ole sedalaadi majandustegevus, mis annaks kindlat ja ühtlast sissetulekut. Metsikult kasvavate marjade saak sõltub suurel määral kliimast ning ilmastikust ning see muudab ühtlase kvaliteediga marjade järjepideva turustamise kindlates kogustes raskeks. Samuti on loodusest korjatud marjad väga erineva suuruse, värvi ja keemilise koostisega, mis võib omakorda olla probleemiks nii marjade korjajate kui ka kokkuostjate jaoks. Ka paljud metsad, sood ja rabad, kus varem rikkalikult marju kasvas, on tänaseks maaparanduse või raietööde tõttu hävinud, seega on marju looduses vähemaks jäänud ja mõned liigid koguni väljasuremisohus.

Tänu uurimistööle ja uute kasvatustehnoloogiate väljatöötamisele on aretatud sordid, mis võimaldavad erinevate metsamarjade kasvatamist kultuuris. Metsamarjade kasvatamine toob kaasa järgmised eelised:

  • ühtlane ja kvaliteetne marjasaak igal aastal;
  • võimalus sõlmida tarbijate, töötlejate ja eksportijatega lepinguid kindlatele kogustele;
  • looduses kasvavate metsamarjade säästlikum kasutamine.

Juba mitmendat aastat toetab metsamarjade kultuuris kasvatamiseks tehtavaid uurimistöid Põllumajandusministeerium.

Kindlasti tuleks meeles pidada, et kuigi päris paljud marjakasvatajad on juba esimesed istandikud rajanud ja ootavad saaki, on siiski tegu esimeste pääsukestega ja suures osas eksperimendiga.