• Prindi

Ajalugu

Puitmaju on Eestis traditsiooniliselt ehitatud. Maapiirkondade talurahva arhitektuuris oli elu- kui ka abihoonete puhul kuni 19. sajandi keskpaigani tegemist valdavalt ümarpalgist ehitatud hoonetega, tahutud hooned olid osad mõisad ja koolimajad. Kuni 1860-ndate aastateni toimus palkhoonete ehitus ainult kirvega. Laudise pealelöömine levis maapiirkondades 19.-20. sajandi vahetusel, kui hakati laialdasemalt kasutama puhast nurka - kalasaba tappi. Samal põhimõttel on ehitatud vanemad ja odavamad majad ka linnades.

Lõuna-Eesti mõnedes piirkondades ehitati püstpalk- ehk vahtvärkmaju. Sellises stiilis maja ehitamine oli kergem kui ristpalkmaja tegemine. Taoliste majade plussiks oli materjali terviklik ärakasutamine, miinuseks nõrk soojapidavus. Ka paljud vanemad ja praegu igati kaasaegse väljanägemisega linnamajad (Tartu Tähtvere, Tallinna Kalamaja ja Pelgulinn) on tegelikult vahtvärkmajad.

Nõukogude ajal jäi palkmajade ehitamine unarusse. Kogu maailmas tekkis uus huvi puitmajade vastu 1970-ndatel aastal, mil algas rohelise liikumise võidukäik. Viimase kümne aasta jooksul on ka meil asutud vanu traditsioone taastama ja puit(palk)majade ehitamine on kujunenud küllalt kindlaks sissetuleku-allikaks maapiirkondade väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Väiksemad palkmajad (saunad, aia- ja puhkemajad) sobivad eriti hästi maaturismiga, kuna sulanduvad orgaaniliselt maastikupilti, on odavad ja ökonoomsed ning mõjuvad välisturisti jaoks eksootiliselt. Kahtlemata tuleb turistide majutamiseks mõeldud majakeste ehitamisel silmas pidada sanitaartehnilisi ja mugavusnõudeid. Turistidele mõeldud palkehitised peavad arvestama ka Eesti ehitustraditsioone: majad ei tohiks olla välismaiste kataloogide üks-ühesed koopiad.

Praegu on palkmajade müümine välisturul raskenenud, kuna mitmed riigid (Saksamaa, Prantsusmaa) on ehitanud endale tehased nt. Leetu ja Lätisse, kus puit ja tööjõud on küllalt odavad - nii väheneb nõudlus Eestis valmistatud majade järele. Siiski on turu muutuva nõudlusega kaasaskäival ja odavalt puitu hankival (oma mets) ettevõtjal Skandinaavia ja Euroopa turu näol olemas küllalt kindel väljund. Eestis valmistatud majad on küllalt odavad ja kvaliteetsed, seega võib eeldada, et nõudlus siin ehitatud palkmajadele ei kao kuhugi.