• Prindi

Puuviljakasvatus

Tegevuse tüüp: pikaajaliste traditsioonidega tootmissuund, mille maht on viimasel ajal oluliselt vähenenud, vajab kindlasti taaselustamist.

Maht: puuviljakasvatus annab häid võimalusi alla 20 hektariliste väiketalude arendamiseks piirkondades, kus looduslikud iseärasused suurtootmist ei soosi (Kagu- ja Lõuna-Eesti, Peipsi-äärsed alad).

Turg: hetkel toodetakse puuvilju valdavalt siseturule; lisaks lõpptarbijale ostavad kohalikku toormaterjali kokku ka kohalikud konservitööstused. Välisturule pääsemine on küsitav, kuna toodangu kvaliteet on reeglina ebaühtlane, kogused väikesed, samuti on probleemiks säilivus.

Vajalikud baasoskused ja –teadmised: eeldab aiandusalaseid baasteadmisi ja oskusi; tootmisaedade puhul tulevad kasuks teadmised uutest agrotehnikatest ja sortidest.

Tootmiskulud: Uute puuviljaistandike rajamine on üsna kulukas: nt. tavatehnoloogia kasutusega õunaaia rajamisel kulub 6400 eurot hektari kohta; kääbusõunapuude istandiku rajamine koos vajalike süsteemidega maksab 12800 €/ha.

Kasum: puuviljakasvatus tasub heade saakide korral end ära 7-8 aastaga — seega võib tasuvusperioodi lugeda küllalt pikaks.

Riskid: hetkel lähtuvad põhilised riskid ilmastikust ja kahjuritest ning taimehaigustest; teatud ohud on seotud ka sortide õige valikuga. Head saaki on võimalik saada üksnes õigete hooldusvõtete valdamisel.

Võimalik kombineerida järgmiste alternatiivsete tootmissuundadega:

  • mahepõllundus - puu- ja köögiviljakasvatus;
  • maaturism;
  • põllumajandussaaduste töötlemine.

Soovitused: enne puuviljakasvatuse kasuks otsustamist tasub nõu pidada vastava eriala konsulendiga. Istikud tuleks kindlasti hankida lähtuvalt kinnitatud Sordinimekirjast ning üksnes tunnustatud puukoolist. Samuti on sortide valikul väga oluline lähtuda turuvajadustest ja rentaablusest.