• Prindi

Iseloomustus

Rapsi/rüpsi seemnetest (õlisisaldus 38-40%) toodetakse õli ja õlikooki. Kuumpressimise teel saadakse rapsist kõrge õlisisaldusega (6-8%) õlikook, mis on tänu oma kõrgele proteiinisisaldusele (32-36%) väärtuslik valgulisand loomasöödale. Õli sisaldab võrreldes teiste taimsete õlidega vähem küllastatud rasvhappeid. Rapsiõlil on pikk säilivus-aeg- pimedas ja jahedas kohas kuni neli aastat. Õli sobib neutraalse maitse ja lõhna tõttu kasutamiseks toiduainetetööstuses. Õlitööstuse kõrvalprodukte saab kasutada farmaatsia- ja keemiatööstuses.

Meie tingimustes annab raps saaki keskmiselt 1,2 tonni hektarilt, mis on selle kultuuri saagivõimet arvestades (mujal keskmiselt 1,7-2 t/ha) liigagi madal. Taoliste saakidega pole tulu saamine rapsi kasvatamisest praktiliselt võimalik.

Raps annab hea saagi seal, kus ka oder hästi kasvab. Rapsi kasvatamiseks ei sobi väga põuatundlikud või rasked külmad mullad ega ka turvasmullad. Kasvukoha valikul tuleb silmas pidada mulla head kultuurseisundit (umbrohtumus, tasasus jne.). Neid nõudeid silmas pidades tuleks põld valmis vaadata vähemalt aasta ette.

Külvikorra puhul tuleb silmas pidada:

  • Ajalist vahet eelmisest ristõieliste külvist. Eriti vajalik on see seemne paljundamisel, kuna nii välditakse segunemist varem kasvatatud sortidega.
  • Haiguste vältimise vajadust. Kõige paremad eelkultuurid on sellest aspektist lähtuvalt teraviljad - nisu, kaer, oder.
  • Rapsi enda mõju järgnevatele kultuuridele. Teravilja kasvatamisel rapsi järelkultuurina on täheldatud nende saagikuse tõusu 15-20%; suurem on ka teraviljade proteiinisisaldus.

Peeneseemnelise kultuurina vajab raps mulla väga head külvieelset ettevalmistust. Muld peab olema hästi tasaseks haritud ning kindlustama kõikidele seemnetele ühtlased idanemistingimused. Vältimaks rapsi kasvamist ribadena (endiste künnivagude suunas) peab valitud põllu juba sügisel võimalikult tasaseks kündma.

Rapsipõllul tuleb teha korralik umbrohutõrje. Valdavalt on lisaks mullaharimisvõtetele vajalik ka herbitsiidide kasutamine. Viimase külvieelse mullaharimise käigus võib kasutada herbitsiidi Treflaan, pärast rapsi tärkamist kasutatakse sageli Butisan S-i. Kindlasti tuleb silmas pidada õigeid koguseid, üledoseerimine võib rapsi kahjustada.
NB! Tuleb arvestada, et rapsi mitte kahjustavad herbitsiidid enamasti ei hävita ristõielisi umbrohtusid.

Raps tuleb külvata ühel ajal varajaste teraviljadega mai algul, siis, kui mulla küpsus seda võimaldab. Soodsa kevade puhul ei tohiks kasutamata jätta varasema külvi võimalust. Liiga varase külvi puhul aga jõuavad herbitsiididele mittealluvad umbrohud rapsist ette. Rüps kui lühema kasvuajaga taim talub paremini hilist külvi.

Rapsi tuleks külvata kitsa reavahega (10-15 cm), kuna nii surutakse umbrohud maha paremini kui laiema reavahe korral. Külvatakse 2-3 (4) cm sügavusele (kergemal mullal sügavamale, raskemal madalamale). Juhul, kui külvikul ei olnud head rearulli, peab külvile kohe järgnema rullimine. Soodsates tingimustes võib seeme idaneda kiiresti ja kahe-kolme päeva pärast võib rullimine juba idandeid kahjustada.

Jämedaseemnelist rapsi külvatakse keskm. 6-8 kg/ha ja peenemaseemnelist rüpsi 8-10 kg/ha. 1m2 kohta arvestatakse 200-250 (300) idanevat seemet. Üle 90%-lise laboratoorse idanevusega seemnel võib põldidanevus olla sageli alla 80%. Tihedamalt külvatud rapsi seeme jääb peenemaks, kuid valmib varem ja ühtlasemalt. Hõreda külvi korral õitsevad taimed kauem ja valmivad ebaühtlaselt.

Külvamiseks sobivad paremini külvikud, mis võimaldavad üheaegselt rapsi külviga ka väetiste paiklikku külvi ja on varustatud laiade rearullidega. Väetamisel lähtutakse mullaanalüüsi tulemustest, keskmise väetistarbega muldadel soovitatakse anda rapsile 2 t/ha seemnesaagi saamiseks ligi 100 kg/ha lämmastikku, 30 kg/ha fosforit ja 60 kg/ha kaaliumi tegevaines. Võrreldes teraviljaga on rapsi väetise-vajadus korraliku saagi saamiseks oluliselt suurem.

Peamisteks rapsi kahjustavateks kahjurputukateks on maakirbud, naeri-hiilamardikad ja kapsakoid - nende rüüste vältimiseks tuleb teha keemilist taimekaitset. Rapsiseeme vajab ka puhtimist.

Rapsi koristamiseks ja kuivatamiseks sobivad teraviljakombainid ja -kuivatid. Masinapargist läheb rapsi/rüpsi kasvatamisel vaja kombineeritud külvi-kuid, taimekaitsepritse, korralikku koristustehnikat ja kuivateid.

Rapsi kasvatamisel saadavat hektaritulu aitaks suurendada ja toodangule vastavalt lisaväärtust anda seemne pressimine õliks ja jõusöödakoogiks talus või selle lähikonnas.
Hetkel on aretamisel ka talirüps/taliraps. Eesmärgiks on meie kliimale sobivamate sortide väljaaretamine. Talirüpsi/talirapsi kasvatamine oleks ka märgatavalt odavam, kuna mitu kahjuritevastast pritsimist jääks ära.

Rapsi külviseemet müüvad suuremad seemnekasvatusfirmad, mis omavad tegevusluba. AS Werol Tehased külviseemet ei müü, küll aga vahendab seda.