• Prindi

Iseloomustus

Seemnekasvatuse esmaseks tulemiks on erinevate põllukultuuride sortide seeme, mida on võimalik sertifitseerida ja sertifitseeritud seemnena müüa.

Seemne tootmist ja turustamist reguleerivateks peamisteks õigusaktideks on Eestis "Seemne ja taimse paljundusmaterjali seadus", "Sordikaitse-seadus" (reguleerib omatoodetud seemnega seonduvaid küsimusi), “Kaitsealuste sortide riikliku registri asutamise põhimäärus”, “Teraviljaseemne tootmise, pakendamise ja turustamise kord”, “Õli- ja kiudtaimede tootmise, pakendamise ja turustamise kord”, “Köögiviljakultuuride seemne tootmise, pakendamise ja turustamise kord”, “Söödakultuuride seemne tootmise, pakendamise ja turustamise kord”, “Seemnekartuli tootmise, pakendamise ja turustamise kord”, “Põllukultuuride seemnete riikliku kontrolli, müügi, sisse- ja väljaveokord” ja “Seemnepõldude tunnustamise kord”.

 Kogu vastutus seemnetootmise korraldamise eest on pandud sortide omanike ja esindajate õlule, kelle tegevusest sõltub sortide edasine levik.

Müügi eesmärgil paljundada ja müüa võib üksnes nende põllukultuuride liikide sorte, mis on võetud Sordilehte. Seemne paljundamiseks on vaja sordi omaniku või tema esindaja luba.

Seemnete sertifitseerimiseks on esmajärjekorras vajalik seemnepõllu tunnustamine. Tunnustamisele kuuluvad üksnes Sordilehte kantud sortide seemnepõllud, millel on olemas sordi omaniku luba ning kirjalikult fikseeritud paljundaja õigused. Vastavat infot sortide omanike ja esindajate kohta annab “Sordileht”, andmeid saab ka Põllumajandusameti maakonnabüroodest, seemnete sertifitseerimise osakonnast ja sordikontrolli osakonnast ning Põllumajandusuuringute Keskuse   Viljandi Katsekeskusest.

Seemnepõllu tunnustamiseks esitab sordi omanik või tema esindaja Põllumajandusameti seemnete sertifitseerimise osakonnale seemnekasvatajate nimekirja, kes on tema poolt volitatud antud sordi seemet paljundama. Seemnepõllu tunnustajal peab olema vastav kvalifikatsioonitõend; tunnustajaid koolitab Põllumajandusamet.

Tunnustamisdokumendid koostatakse vastavatele vormidele vastavalt ning kinnitatakse Põllumajandusametis; kasvatajale väljastatakse tegevusluba. Seemnekasvatajatelt, kellel on seemnekeskusega sõlmitud leping nii seemnete kasvatamise kui ka edaspidise töötlemise ja pakendamise kohta, tootmiseks tegevusluba ei nõuta. Sel juhul taotleb tegevusloa vaid seemnekeskus. Toodetav seeme jaguneb vastavalt paljundusele supereliit- ja eliitseemneks, sertifitseeritud seemneks ja tarbeseemneks.

 Seemnete tootmiseks vajaliku tegevusloa saamiseks peab taotleja käsutuses olema:

  • maavaldus, mis on vaba ohtlikest taimehaigustest ja kahjuritest;
  • nõuetekohast maaharimist võimaldavad põllutöömasinad ning saagi koristamiseks vajalik tehnika ja kvalifitseeritud personal.

Seemnete pakendamiseks vajaliku tegevusloa saamiseks peab taotleja käsutuses olema:

  • hooned, mis oma tehniliselt ja sanitaar-hügieeniliselt seisundilt on sobivad seemne töötlemiseks, pakendamiseks ja hoiustamiseks;
  • nõuetekohast pakendamist võimaldav tehnika ja kvalifitseeritud personal.

Kaasaegse tehnika olemasolu korral tuleb üks inimene toime 100 ha seemepõllu hooldamisega.

Iga liigi puhul kehtivad eraldi nõuded eelviljadele, kaugusisolatsioonile, seemnepõldude haigustesse nakatumise vältimisele, lisandite esinemisele seemnepõllul ja agrotehnoloogilistele nõuetele. Vastavad nõuded on üksikasjalikult loetletud  “Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduses”, neid saab ka Põllumajandusametist. Näiteks tuleb seemnepõlde väetada mineraalväetistega, teostada keemilist umbrohu- ja kahjuritetõrjet (nt. lehetäide tõrje kartuli seemnepõllul), puhastada seemnepõldu teiste liikide ja sortide taimedest ja tuulekaerast ning hoida seemnepõllu ääred umbrohupuhtana kogu kasvuperioodi vältel.

Müüdavad seemned tuleb puhastada, pakendada, markeerida ning varustada ametliku seemnedokumendiga, s.t. sertifikaadiga. Iga müüdava partii kohta peab seemnemüüjal olema seemnetunnistus.

Köögiviljasortide kohta hakkab Põllumajandusamet edaspidi koostama soovitatud sortide nimekirju ning vastutus nende sortide sobivuse eest meie tingimustes lasub firmal, mis on need sordid registreerinud.

Seemnesaagid on erinevate kultuuride puhul väga erinevad. Näiteks kartuli puhul ei ole väga suurte saakide tagaajamine otstarbekas, kuna siis ei tule seemneks sobivaid mugulaid. Valge ristik (heinaseeme) annab hektarisaagiks keskmiselt 50 kg/ha, mõned aastad tagasi väga populaarne olnud köömen 100 kg/ha, järjest populaarsemaks muutuv raps 1,6–3,4 t/ha.