• Prindi

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded

Maa heas põllumajandus ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK) (inglise keeles good agricultural and environmental condition of land)

Alus: Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määrus nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“.

Mitu maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) nõuet on 2015. aastast viidud otsetoetuste toetusõiguslikkuse nõueteks (nt niitmise, karjatamise, hekseldamise nõuded koos erisustega, kultuuri külvamine 15. juuniks, ebasoovitava taimestiku vältimine). HPK maastikuelementide säilitamise ossa on lisatud elemente nagu põllusaar, metsasiil, puude rivi, hekk, kraav ja kiviaed, mis tuleb 2015. aasta alguses PRIA-s deklareerida. Need maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllu pinna hulka. Samad põllumaaga seotud maastikuelemendid saab edaspidi otsetoetuste taotlemisel arvestada kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise ökoalade hulka. Lisaks on HPK-s veel kaks uut nõuet: puude ja hekkide pügamise ajaline piirang ning karuputke võõrliigist teatamise nõue.

 

HPK nõuded on valitud 3 teema alt:

- Veekaitse
- Mulla ja süsinikuvarude kaitse 
- Maastikule iseloomulike vormise säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase

Kasutades nõuete ees olevaid kastikesi (tehes sinna linnukese), saad nupu Vaata abil tuua ekraanile vaid need nõuded, mis Sinu jaoks on olulised. Sellelt lehelt on võimalik vaid neid nõudeid salvestada   (Laadi alla) või välja trükkida (Prindi).

 

Veekaitse

Veekaitse valdkonna nõuded tulenevad veeseadusest ning on HPK nõuetena kehtinud ka seni 

HPK. NÕUE 1. Puhverriba

Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist.
Puhverriba laius tavalisest veepiirist mõõdetuna on vähemalt:
1) 1 meeter – alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul;
2) 10 meetrit – jõe, oja, peakraavi ja kanali puhul ning üle 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul.

Väetiseks loetakse ka kõik orgaanilised väetised, sh sõnnik.

Maaparandussüsteemi eesvool on liigvee ärajuhtimiseks või vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, millest sõltub reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine (Maaparandusseaduse § 3 lõige 7). Tavaline veepiir on Maa-ameti põhikaardil märgitud veekogu piir.

Kõik ülaltoodud vooluveekogud on Eestis kaardistatud ja toetuste taotlejatele kättesaadavad Maa-ameti kaardirakendusest ja Keskkonnaregistrist http://register.keskkonnainfo.ee.
 

HPK. NÕUE 2 Erikasutusluba

Vee kasutamisel põllumajandusmaa niisutamiseks peab veeseaduse §-s 8 sätestatud juhtudel olema vee erikasutusluba, sealhulgas kui kasutatakse:
1) põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas;
2) pinnavett rohkem 30 m3 ööpäevas.
 
Vee erikasutusloaga seonduv on kehtestatud keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusega nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“. 
Vee erikasutuslube väljastab Keskkonnaamet (vt lähemalt ) ja nõude täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.

 

HPK. NÕUE 3.1

Põllumajanduslikus majapidamises ohtlike ainete ja muude saasteainete käitlemisel tuleb järgida veeseaduse § 265 lõikes 8 sätestatud nõudeid.
 
Nõuete täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.
 
Kohapeal kontrollitakse eelkõige seda, kas taotleja on kasutanud vastavatesse nimistutesse kuuluvaid (vt keskkonnaministri 21. juuli 2010. aasta määrus nr 32) aineid (ostudokumendid, kanded põlluraamatusse, hoidlate visuaalne kontroll) ning kas kasutamisel on toimunud ohtlike ainete, nt biotsiidide ja pestitsiidide lekkeid hoidlast või taarast.
Kontrollitakse ka taimekaitseseadmete pesemise ja heitvee ärajuhtimise kohti.

 

HPK. NÕUE 3.2

Põllumajanduslikus majapidamises naftasaaduste hoidmisehitiste puhul tuleb järgida veeseaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.
 
Naftasaaduste hoidmisehitiste nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. aasta määrusega nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded".
Naftasaaduste hoidmisehitis on:
1) naftasaaduste mahuti, mille maht on üle 3 m³;
2) üle 3 m³ mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega;
3) üle 3 m³ mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega ning laadimis- või tankimisplatsiga.
 
Osa nõudeid puudutavad kõiki hoidmisehitisi, aga keskmiste ja suurte hoidmisehitiste puhul peab arvestama rangemate nõuetega. 
Taotleja on kohustatud järgima nõudeid olenemata sellest, kas tal on otsene või kaudne valdus naftasaaduste hoidmisehitise üle.
 

Muld ja süsinikuvarud

Järgnevad mulla ja süsinikuvarude kaitsega seotud HPK nõuded on kehtinud ka seni, kuid 2015. aastal on neid veidi muudetud ja täpsustatud.

HPK. NÕUE 4

Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas asuvast põllumajandusmaast, mida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all.
Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü.
 
Talvise taimkatte arvestusse lähevad taotlusel näidatud rohumaad (püsirohumaa; tundlik püsirohumaa – Natura alal asuv 100% turvasmuldadega püsirohumaa; poolloodusliku koosluse alad; lühiajalised rohumaad), püsikuultuurid, külvatud taliviljad ja kõrretüü.
Kui põllumajandusmaad on mitmes ülalmainitud vallas, siis vaadatakse 30% täitumist taotleja, mitte valla põhiselt.
 

HPK. NÕUE 5

Üle 10 protsenti kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele või muu mullaerosiooni takistav tegevus.
 
Üle 10% kaldega alade määramiseks kasutab PRIA Maa-ameti poolt koostatud üle 10% kaldega alade kaarti. 
Infot, kas teie kasutataval maal on üle 10% kaldega alasid, leiab PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart.
 

HPK. NÕUE 6.1

Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud.
 
Kui taotleja ise pole kulu, heina või põhku põletanud, vaid seda on teinud keegi teine, tuleb sellest kindlasti PRIAt teavitada ja teha avaldus politseisse.

HPK. NÕUE 6.2

Põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaan tuleb koostada või uuendada hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuniks.
Viljavaheldus- või külvikorraplaan peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav kuni viis aastat pärast selle koostamist. Plaanis peavad sisalduma vähemalt lisas 1 oleva viljavahelduse või lisas 2 oleva külvikorra näidisplaani andmed.
 
Viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, püsikultuuride, mitmeaastaste köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa kohta ning väiksema kui 0,3 hektari suuruse põllu kohta.
 
Plaan koostatakse ettevõtte kogu põllumajandusmaa kohta. Plaan võib olla ka elektrooniline ja muus vormis. Oluline on, et näidisplaanis olevad andmed oleksid kajastatud. Näidisplaanid leiab PRIA kodulehelt . Külvikorraplaan on vaja täita mahetootjatel.
Mitmeaastased köögiviljad on rabarber, artišokk, spargel, maapirn, mädarõigas ja mugullauk.

Maastik, hooldustööde minimaalne tase

Järgnevaid nõudeid on alates 2015. aastast oluliselt täiendatud.
 
Maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust.
Maastikuelementide deklareerimine toimub taotleja ja PRIA koostöös 2014. aasta lõpust alates. Täpsem teatamise kord ja elementide kaardile kandmise kord sätestatakse põllumajandusministri 10.03.2015. aasta määruses nr 22 „Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord".
HPK nõudeid 7.1 kuni 7.6 hõlmav PRIA ja taotlejate koostöös valmiv maastikuelementide kaardikiht on lisatud ka PRIA põllumassiivide veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/, e-PRIA kasutajatele on need nähtavad oma põllumassiivide kaardil.
Taotleja kasutuses olevad maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ja toetuste taotlejal on kohustus neid elemente säilitada. Toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi nt kiviaed-puude rida või hekk-kraav. Kõrvutiasetsevad maastikuelemendid peavad olema üksteisest selgesti eristatavad.
Seoses põllumajanduse otsetoetuste meetmete, st kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamine) alameetme ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade rakendumisega alates 2015. aasta jaanuarist on võimalik osasid maastikuelemente arvesse võtta ökoalade 5% kohustuse täitmisel. Neid maastikuelemente saab soovi korral arvestada oma ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade hulka juhul, kui maastikuelement on seotud põllumaaga.
 
Kui taotlejast sõltumatutel asjaoludel on toimunud maastikuelemendi rikkumine või eemaldamine, siis peab taotleja sellest kohe PRIAt teavitama.

 

Maastikuelementide säilitamine

HPK. NÕUE 7.1

Põllumaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, kus võivad esineda põõsastikud, puudesalud, kivid või muu looduslik taimkate ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast.
 
Põllusaar võib olla igasuguse kujuga kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega loodusliku taimestiku ja päritoluga maastikuelement. 
Nõude kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik. Säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ja lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid asendada ei ole vaja.

HPK. NÕUE 7.2

Põllumaal tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses.
 
Metsasiilu all mõeldakse eelkõige puudest koosnevaid kitsaid kuni 30 m laiuseid põllumaal asuvaid metsaribasid, mis ei sobi põllusaare kriteeriumite alla. Metsasiil võib asuda põllumaa keskel nii, et ei puutu ühestki servast põllumassiiviga kokku, või puutub põllumassiivi piiriga kokku oma kitsamast servast mitte rohkem kui 30 m ulatuses.
Nõude kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik – säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ning lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Üksikuid hukkunud puid asendada ei ole vaja.

HPK. NÕUE 7.3

Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 10 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud.
 
Puude reaks ei loeta põllumassiivi ja metsa vahel asuvat puude rida. Puude reaks ei loeta puid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval. Puude reas tuleb hukkunud puud asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Säilitada tuleb põllumajandusmaaga vahetult külgnev puude rida, mis loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa osaks.

HPK. NÕUE 7.4

Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune.
 
Põllumaa puhul tuleb puude rida ja hekk säilitada kogu põllumaa maa-alal.
 
Hekiks ei loeta põllumassiivi ja metsa vahel asuvat hekki. Hekiks ei loeta puid ja põõsaid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval. Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Kuni 2-meetriseid heki katkestusi ei loeta heki katkemiseks.
Hekiks loetakse ka esimesel aastal rajatud hekk. Säilitada tuleb põllumajandusmaaga vahetult külgnev hekk, mis loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa osaks.
Põllumaa puhul tuleb lisaks põllu servas asuvale puude reale või hekile säilitada ka põllumaa maa-ala sees asuv puude rida või hekk.

HPK. NÕUE 7.5

Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid.
 
Nõudega ei ole hõlmatud kraavid, mis ei asu maatulundusmaal, vaid on „muul maal“ ja ei ole maaparandussüsteemi osad. Toetusõigusliku maa osaks loetakse eesvoolud ja kuivenduskraavid kuni 12 meetri ulatuses. Kraavi ja põllu vahele ei tohi jääda üle 2 m puittaimestikku.
Maastikuelemendi säilitamise nõude kontrollimisel loetakse säilitatuks eesvool ja kuivenduskraav, mis täidab maaparanduslikku eesmärki olenemata hooldustööde teostamise tasemest. Kraavi säilitatuks lugemisel ei kontrollita nõuetekohaste maaparanduslike hooldustööde tegemist ja taimestiku esinemist kraavi pervel või nõlval. 

 

HPK. NÕUE 7.6

Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada Maaelu arengukava 2007–2013 ja Maaelu arengukava 2014–2020 kiviaia taastamise toetuse raames taastatud või taastatav kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed.
 
Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaiad on üle Eesti kaardistatud ja info kättesaadav
Maa-ameti kaardirakenduses http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Parandkultuur-p127.html. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaedade puhul on oluline, et see säilitataks oma ajaloolises
väärtuses samal kohal. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaiale võib taotleda kiviaia taastamise toetust ja taastada kiviaed samale kohale. Sel juhul ei pea seda kiviaeda säilitama algses olekus ning nõue loetakse täidetuks, kui säilitatakse taastatud kiviaed.

Hekkide ja puude pügamine

HPK. NÕUE 7.10

Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist.
 
Alates 2015. aastast lisandunud nõudega sätestatakse konkreetne kuupäev, millest varem ei tohi maastikuelementidena määratletud puid ja hekke pügada, et kaitsta lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist. 
Hekkide ja puude lõikamiseks või pügamiseks sobivaim aeg on sügis.

Võõrliikide vältimine

HPK. NÕUE 7.11

Võõrliikide vältimine
Põllumajandusmaal rakendatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 6. peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid.
Kui põllumajandusmaal esineb tuulekaera, esitab taotleja Põllumajandusametile viivitamata, kuid hiljemalt
31. juuliks, põllumajandusministri 27. detsembri 2004. a määruse nr 196 „Tuulekaera tõrjeabinõud” lisas 1 esitatud vormi kohase teatise tuulekaera esinemise kohta.
 
Tuulekaerast teatamise nõue on HPK nõudena kehtinud juba aastaid.
Tuulekaera leviku korral taotleja kasutuses oleval põllumajandusmaal peab olema PMA-le edastatud vastavasisuline teatis. Teavitada tuleb kõikidest põldudest, kus tuulekaer on levinud. Lisaks tuleb arvestada paljude muude nõuetega (toodud „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse“ 6. peatükis, sh tuulekaera tõrjekava koostamine). Tuulekaera teatise vormi ja täiendava info leiab PMA kodulehelt  http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=331 või PMA maakondlikust keskusest.

HPK. NÕUE 7.12

Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile.
 
Alates 2015. aastast kehtima hakanud HPK nõude eesmärgiks on juhtida toetuste taotlejate tähelepanu karuputke võõrliikide probleemile ja vajadusele neid tõrjuda. Valdavalt on Keskkonnaamet karuputke võõrliigi esinemise kohad juba kaardistatud ja info Maa-ameti geoportaali karuputke rakenduses
olemas. Üldjuhul on nendel maadel ka karuputke tõrje maaomanikuga kooskõlastatud.
 
Toetuste taotleja peaks kontrollima oma põllumajandusmaid ja nendega külgnevaid alasid ning karuputke esinemise korral tuvastama, kas koloonia on geoportaali karuputke rakendusse märgitud. Kui ei ole, siis tuleb täita vastav teatis ning esitada see Keskkonnaametile.
 
Eestis esinevad peamised karuputke võõrliigid on Sosnovski karuputk, hiid-karuputk ja pärsia karuputk. Eestis esineb ka nt siberi karuputk, mis ei ole võõrliik ja mida pole vaja tõrjuda. Kui on raskusi karuputke liigi
määramisel, tuleks esitada teatis või konsulteerida Keskkonnaametiga.
 
Põllumajandusmaaga külgneva ala all mõeldakse vahetult põllumajandusmaaga kokkupuutes olevaid karuputke esinemiskohti, kuid soovitatav on Keskkonnaametile teada anda ka põllumajandusmaast kaugemal olevatest karuputke esinemise kohtadest. Teatises teeb taotleja ise valiku või vajadusel konsulteerib Keskkonnaametiga, kas ta tegeleb karuputke tõrjega ise või laseb Keskkonnaametil tõrje tellida. Kui toetuse saaja tegeleb karuputke tõrjega ise, siis tuleks tal tutvuda Keskkonnaameti kodulehel  avaldatud juhendiga. Kui tegemist on mahepõllumajanduslikult tunnustatud ettevõtte põllumajandusmaaga, siis tuleb kasutada mahetootmises aktsepteeritavat tõrjemeetodit, nt käsitsi väljakaevamine või õisikute lõikamine.