• Prindi

Loomade heaolu

Järgnevad 16 loomade heaolu alast nõuet on sätestatud loomakaitseseaduses ning põllumajandusministri määrustes. KM 11 puudutab vasikate, KM 12 sigade ja KM 13 kõikide põllumajandusloomade heaolu.

Loomade heaolu valdkond rakendub aastast 2013 ning hõlmab nõudeid ruumidele ja ehitistele loomade pidamisel, vasikate ja sigade tervisekontrolli ning veterinaarseid menetlusi sigade osas.

Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

Kasutades nõuete ees olevaid kastikesi (tehes sinna linnukese), saad nupu Vaata abil tuua ekraanile vaid need nõuded, mis Sinu jaoks on olulised. Tollelt lehelt on võimalik vaid neid nõudeid salvestada   (Laadi alla) või välja trükkida (Prindi).

KM11. Vasikate pidamise miinimumnõuded

Vasikaks loetakse alla 6 kuu vanust veist

KM11. NÕUE 1

Vasikate pidamise miinimumnõuded

Põllumajandustootja peab tagama, et vasika üksiksulu laius oleks vähemalt võrdne vasika turjakõrgusega ja pikkus vähemalt võrdne 1,1 kordse vasika pikkusega mõõdetuna nina tipust sabajuureni.
Üksiksulul, välja arvatud haigete loomade eraldamiseks kasutatavad sulud, ei tohi olla umbseid vaheseinu.
Seintes peavad olema avad, mis võimaldavad loomadel üksteist näha ja tunda.
 
Nõuet ei kohaldata vasikate pidamisele majapidamistes, kus on vähem kui 6 vasikat (aasta keskmisena) ja juhul kui vasikat peetakse teda imetava lehma juures.

Alus: Põllumajandusministri 23.10.2002 määrus nr 78 § 8 lg 1 ja 3
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

 

KM11. NÕUE 2

Vasikate pidamise miinimumnõuded

Majapidamises, kus peetakse rohkem kui 6 vasikat, tuleb üle 8 nädalasi vasikaid pidada rühmas. Vasikate pidamisel rühmana peab põllumajandustootja tagama selleks kasutatavas ühissulus vähemalt 1,5 m2 vaba põrandapinda iga alla 150 kilogrammise vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 vaba põrandapinda iga 150 kuni 220 kilogrammise vasika kohta ning vähemalt 1,8 m2 vaba põrandapinda iga üle 220 kilogrammise vasika kohta.
Üle 8 nädala vanust vasikat tohib üksiksulus pidada ainult veterinaararsti ettekirjutusel seoses looma tervisliku seisundiga.
 
Nõuet ei kohaldata vasikate pidamisele majapidamistes, kus on vähem kui 6 vasikat (aasta keskmisena) ja juhul
kui vasikat peetakse teda imetava lehma juures.

Alus: Põllumajandusministri 23.10.2002 määrus nr 78 § 7, § 8 lg 2 ja 4
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM11. NÕUE 3

Vasikate pidamise miinimumnõuded

Põllumajandustootja ei tohi vasikat pidada lõastatult, välja arvatud rühmana ühissulus peetavad vasikad, keda võib lõastada korraga kuni üheks tunniks piima või piimasaaduste andmise ning vajaduse korral veterinaarsete menetluste läbiviimise ajaks. Vasikal ei tohi kasutada suukorvi.
 
 
Vasikal ei tohi kasutada imemise takistamiseks mõeldud suukorvi või rõngast.


Alus: Põllumajandusministri 23.10.2002 määrus nr 78 § 3 lg 1 ja 3
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM11. NÕUE 4

Vasikate pidamise miinimumnõuded

Vasikate pidamise ruumi põrand peab olema jäik ja sile, kuid mitte libe, et vältida vasikate vigastumist. Vasika puhkease peab olema puhas ja sealt tuleb tagada vedelike äravool.
Kõigile alla kahe nädala vanustele vasikatele tuleb tagada sobiv allapanu.
 

Alus: Põllumajandusministri 23.10.2002 määrus nr 78 § 5 lg 3 ja 4
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM11. NÕUE 5

Vasikate pidamise miinimumnõuded

Vasikas peab saama ternespiima vähemalt esimese kuue elutunni jooksul.
Vasikaid tuleb sööta vähemalt kaks korda päevas. Kui vasikad on ühissulus ja neid ei söödeta vabalt ega automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik vasikad pääsema sööma samaaegselt.
Sööt peab sisaldama piisavas koguses rauda, et vasika vere keskmine hemoglobiinisisaldus püsiks 4,5 mmol/l tasemel. Üle 2 nädala vanusele vasikale tuleb anda kiudaineid sisaldavat sööta, 8–20 nädala vanuse vasika söödas suurendatakse kiudainete kogust 50 grammist 250 grammini päevas.
 
Vasika hemoglobiinisisaldust mõõdetakse vereprooviga vaid kahtluse korral, nt kui loom on aneemiline.


Alus: Põllumajandusministri 23.10.2002 määrus nr 78 § 9 lg 2 ja 3, § 10 lg 1 ja 5
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM12. Sigade pidamise miinimumnõuded

KM12. NÕUE 1

Sigade pidamise miinimumnõuded

Sigade pidamisel rühmadena peab põllumajandustootja vältima erinevate rühmade ühendamist ja uute loomade viimist väljakujunenud rühma.

Kui searühmade ühendamine on siiski vajalik, tuleb seda teha võimalikult noores eas sigadega, võimalusel enne nende võõrutamist või hiljemalt nädal aega pärast seda. Ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks peab tagama sigadele põhu või muu sobiva tuhnimismaterjali, mis ei tohi olla kahjulik sigade tervisele.

Rühmadena pidamisel peab põllumajandustootja tuvastama sigade normaalse käitumise piire ületava kisklemise põhjuse ja kasutusele võtma meetmed selle ärahoidmiseks. Eriti agressiivsed sead ja ründamise ohvriks sattunud sead tuleb rühmast eraldada. Sigade rühmade ühendamisel on sigadele rahustite manustamine lubatud üksnes veterinaararsti ettekirjutusel.


Alus: Põllumajandusministri 3.12.2002 määrus nr 80 § 4 lg 1-5
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM12. NÕUE 2

Sigade pidamise miinimumnõuded

Kui sigade pidamisel rühmasulus kasutatakse betoonrestpõrandat, peab selle avade laius olema: põrsaste puhul kuni 11 mm, võõrdepõrsaste puhul kuni 14 mm, nuumsigade puhul kuni 18 mm ning seemendatud nooremiste ja emiste puhul kuni 20 mm.

Betoonrestpõranda ribide laius peab olema: põrsaste ja võõrdepõrsaste puhul vähemalt 50 mm ning nuumsigade, seemendatud nooremiste ja emiste puhul vähemalt 80 mm. Restpõranda ehitus peab välistama sigade jalgade vigastumise ning sõrgade restpõrandasse kinnijäämise.


Alus:  Põllumajandusministri 3.12.2002 määrus nr 80 § 12 lg 2, 3
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM12. NÕUE 3

Sigade pidamise miinimumnõuded

Sigade pidamisel rühmasulus on sulu põrandapinna minimaalne suurus sea kohta, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, järgmine: kuni 10 kg – 0,15 m2; 10-20 kg – 0,20 m2; 20-30 kg – 0,30 m2; 30-50 kg – 0,40 m2; 50-85 kg – 0,55m2; 85-110 kg – 0,65m2; üle 100 kg – 1 m2
Alates nelja nädala möödumisest seemendamisest kuni arvatavale poegimisele eelneva nädala alguseni tuleb nooremiseid ja emiseid pidada eraldi rühmana. Iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta peab olema vastavalt 1,64 m2 ja 2,25 m2 vaba põrandapinda.
Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem, rühmas kuhu kuulub  40 või enam looma, võib  põrandapind olla 10% võrra väiksem. Emiste ja nooremiste pidamiseks kasutatava rühmasulu küljepikkus peab olema vähemalt 2,8 m, alla kuue emise rühmas pidamisel peab sulu küljepikkus olema vähemalt 2,4 m. Alla  kümne nooremise ja emise pidamisel, võib neid pidada üksiksulgudes, kus neil on võimalus end takistusteta ringi pöörata. Nooremiste ja emiste lõas pidamine on keelatud.

Alus:  Põllumajandusministri 3.12.2002 määrus nr 80 § 7 lg 1 - 6, § 14
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM12. NÕUE 4

Sigade pidamise miinimumnõuded

Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud nooremisele või emisele anda sobivat pesamaterjali, välja arvatud juhul, kui see ei ole sõnniku eemaldamise süsteemi tõttu tehniliselt teostatav.

Põrsastel peab poegimissulus olema ilma augustuseta, mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Põrsaid võib võõrutada kuni seitse päeva varem, kui see on vajalik emise või põrsaste tervise ja heaolu tagamiseks või tootmistehnoloogia eripära tõttu.

Vajaduse korral tuleb põrsaste magamisalal kasutada soojendusseadet. Kui põrsad võõrutatakse kuni seitse päeva varem kui 28 päeva vanuselt, tuleb põrsad viia üle emise pidamise ruumist eraldatud ruumi, mida põhjalikult puhastatakse ja desinfitseeritakse enne iga uue põrsaste rühma sissetoomist.

Alus: Põllumajandusministri 3.12.2002 määrus nr 80 § 8 lg 1, 4, § 16 lg 6 ja § 9 lg 1
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM12. NÕUE 5

Sigade pidamise miinimumnõuded

Kuldi sulg peab olema paigutatud ja ehitatud nii, et see võimaldaks kuldil end vabalt ringi pöörata, samuti kuulda, haista ja näha teisi sigu. Kuldi sulu suurus peab olema vähemalt 6 m2. Kui sama sulgu kasutatakse ka paaritamiseks, peab sulu suurus olema vähemalt 10 m2. Sulus ei tohi olla liikumist takistavaid objekte.

Alus: Põllumajandusministri 3.12.2002 määrus nr 80 § 6 lg 1 ja 2

Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM12. NÕUE 6

Sigade pidamise miinimumnõuded

Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on:

1) kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine;
2) kuldi kihvade lühendamine;
3) saba lõikamine;
4) sea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist;
5) väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine.

Kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamist, kuldi kihvade lühendamist ja saba lõikamist on lubatud rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabadel või udaral. Tiinetele nooremistele ja emistele tuleb vajaduse korral teha sise- ja välisparasiitide tõrjet.

Alus: Põllumajandusministri 3.12.2002 määrus nr 80 § 7 lg 8, § 18 lg 1 ja 2
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM13. Põllumajandusloomade kaitse

Põllumajandusloom loomakaitseseaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom, sh hobuslane.
Loomakaitseseaduse nõuded kehtivad kõikide põllumajandusloomade pidamisele, 
sh neile põllumajandusloomadele, kelle pidamiseks ei ole eraldi määrust kehtestatud. Täpsemad nõuded veiste, vasikate, sigade, kitsede ja lammaste, kanade, broilerite ja karusloomade pidamiseks on kehtestatud põllumajandusministri määrustega.

KM13. NÕUE 1

Põllumajandusloomade kaitse

Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett.

Põllumajandusloom peab iga päev saama eale kohases koguses ja füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta ja pääsema takistamatult sööma. Loomadel peab olema vaba juurdepääs puhtale joogiveele. Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et sööda ja vee saastumise oht oleks võimalikult väike.

Alus: Loomakaitseseadus (LoomaKS) § 3 lg 2 p 1; PM 27.08.2009 määrus nr 90 § 16 lg 1,2,3,5; PM 3.12.2002 määrus nr 80 § 16 lg 1-4 §17 lg 2; PM 27.08.2009 määrus nr 91 § 12 lg 1,2, 3, 4;PM 23.10.2002 määrus nr 78 § 9 lg 1, §10 lg 1, 2, 4; PM 19.6.2003 määrus nr 59 § 8;  PM 27.7.2010 määrus nr 84 § 8; PM 6.9.2010 määrus  nr 88 § 13

Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

Veis peab iga päev saama eale kohases koguses koresööta. Veiste rühmas pidamise korral peab söödasõim olema paigutatud nii, et kõik loomad pääseksid takistamatult sööma.
Vasikaid tuleb sööta vähemalt kaks korda päevas. Kui vasikad on ühissulus ja neid ei söödeta vabalt ega automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik vasikad pääsema sööma samaaegselt.
Sigu tuleb sööta vähemalt üks kord päevas. Kui sigu ei söödeta vabalt või automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik sead pääsema sööma samaaegselt. Üle kahe nädala vanused sead peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele.
Lammastel/kitsedel peab olema juurdepääs söödale selliste vaheaegadega, mis vastavad tema füsioloogilistele vajadustele. Lamba ja kitse pidamise ruumis peab söötmiskoht olema paigaldatud nii, et see oleks kõigile loomadele kättesaadav ega kujutaks ohtu looma tervisele. Pidev ligipääs puhtale veele peab loomale olema tagatud alates esimesest elunädalast.   

KM13. NÕUE 2

Põllumajandusloomade kaitse

Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ja muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.


Alus: LoomaKS § 3 lg 2 p 3, 4  ja lg 3 
põllumajandusministri määrused: nr 59 § lg 3 p 1, § 3 lg 6, § 4 lg 3, 4, § 9; nr 78 § 5 lg 1, 2, § 21, § 6; nr 80 § 10 lg 1, 5, § 11 lg 1, § 13 lg 2, § 15 lg 1, 2; nr 84 § 5 lg 1, § 6; nr 88 § 5 lg 1, § 7 lg 1, 3, § 5 lg 5; nr 90 § 3 lg 1, 3, § 7 lg 3, § 15 lg 1, 4; nr 91 § 3 lg 1, § 7 lg 1, § 6 lg 3, § 7 lg 5, § 11 lg 3, 5)

Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

2.1. Põllumajanduslooma pidamise ruumis või ehitises peab olema piisavalt ruumi, et loomal oleks võimalik takistamatult süüa, juua, maha heita, lamada ja üles tõusta ning jäsemeid välja sirutada. Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid ja seadmeid, mis võivad looma vigastada. Loomapidamise ruum või ehitis peavad olema sellisest materjalist, mida on kerge puhastada ja desinfitseerida ning mis ei ole kahjulik looma tervisele.

Alus: LoomaKS § 3 lg 2 p 3 ja lg 3; PM määrus nr 90 § 3 lg 1 ja 3; PM määrus nr 91 §3 lg 1 ja § 7 lg 1; PM määrus nr 80 § 10 lg 1 ja §11 lg 1; PM määrus nr 59 § 3 lg 3 p1; PM määrus nr 84 § 5 lg 1; PM määrus nr 88 § 5 lg 1; PM määrus nr 78 § 5 lg 1 ja 2

2.2. Põllumajanduslooma pidamise ruumi või ehitise õhuvahetus peab tagama, et ruumi suhteline õhuniiskus, temperatuur, tolmu- ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta looma tervist. Põllumajanduslooma ei tohi pidada alaliselt pimedas. Looma pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega.
Sigadelpeab kunstliku valgustuse tugevus olema minimaalselt 40 lx. Võimalus peab olema kasutada ööpäev läbi lisavalgusallikat, et vajaduse korral kontrollida looma heaolu ja tervist. Sigade pidamise ruumis või ehitises ei tohi tekitada äkilist müra ja tuleb vältida pidevat mürataset,mis ületab 85 dBa.
Alus: LoomaKS § 3 lg 2 p 3; PM määrus 90 § 7 lg 3;  PM määrus nr 91 § 6 lg 3; PM määrus nr 78 § 6; PM määrus nr 80  § 10 lg 5, § 13 lg 2; PM määrus nr 84 § 6; PM määrus nr 59 § 3 lg 6 ja § 4 lg 3 ja 4; PM määrus nr 88 § 7 lg 1 ja 3
 
2.3. Väljas peetavaid loomi tuleb kaitsta looma tervist ähvardavate ohtude eest ja loomadele tagada võimalus varjuda. Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud, piirdeaed tuleb hoida korras ja teravad esemed eemaldada. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb loomi nende eest kaitsta või mitte lasta karjamaale.

Alus: LoomaKS § 3 lg 2 p 4; PM määrus 80 § 15 lg 1 ja 2; PM määrus nr 90 § 15 lg 1 ja 4; PM määrus nr 91 § 7 lg 5, § 11 lg 3 ja 5; PM määrus nr 59 § 9; PM määrus nr 78 § 21; PM määrus nr 88 § 5 lg 5

KM13. NÕUE 3

Põllumajandusloomade kaitse

Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks.

Sellise põllumajanduslooma tervist ja heaolu, kelle suhtes kohaldatakse intensiivset loomapidamist, tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas. Siseruumis peetava vasika tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt 2 korda päevas. Broilerite tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt 2 korda päevas. Haigestunud või vigastatud loom peab saama asjakohast ravi. Vajaduse korral eraldatakse haige või vigastatud loom teistest loomadest, paigutades ta eraldi ruumi, kus on kuiv allapanu.

Alus: LoomaKS § 3 lg 2 p 2, lg 31, 32; PM määrus nr 78 § 4 lg 1; PM määrus nr 80 § 5 lg 1; PM määrus nr 90 § 2 lg 1; PM määrus nr 91 § 2 lg 1; PM määrus nr 59 § 7 lg 1;  PM määrus nr 84 § 4 lg 1; PM määrus nr 88 § lg 1
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

Intensiivne loomapidamine loomakaitseseaduse tähenduses on loomade pidamine sellise loomkoormusega, sellistes tingimustes või sellisel tootmistasemel, mille puhul looma tervis ja heaolu sõltuvad inimese sagedasest hooldusest.

KM13. NÕUE 4

Põllumajandusloomade kaitse

Intensiivses loomapidamises kasutatavaid tehnilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas ning avastatud viga tuleb parandada võimalikult kiiresti. Kui viga ei saa võimalikult kiiresti parandada, tuleb viivitamata rakendada looma tervist ja heaolu kaitsvaid ajutisi meetmeid.

Põllumajanduslooma pidamisel sundventilatsiooniga ruumis tuleb tagada asjakohane varusüsteem, et tagada piisav õhuvahetus looma tervise ja heaolu säilitamiseks süsteemirikke korral, ning riketest märkuandev häiresüsteem.

Alus: LoomaKS § 3 lg 33; PM määrus nr 78 § 2 lg 3; PM määrus nr 90 § 4 lg 1 ,3, 4 ja § 7 lg 4; PM määrus nr 80 § 11 lg 2;   PM määrus nr 91 § 4 lg 1; § 6 lg 4; PM määrus nr 59 § 4 lg 2; PM määrus nr 84 § 7 lg 2; PM määrus nr 88 § 6 lg 3,4 ja § 7 lg2.
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

KM13. NÕUE 5

Põllumajandusloomade kaitse

Keelatud on loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Keelatud on operatsioonid ja muud veterinaarsed menetlused, mis muudavad looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil.

Alus: LoomaKS § 4 lg 1, § 9 lg 1 ja 2
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet

Kannatusi põhjustav aretustegevus on aretustegevus, mis võib kahjustada looma üldseisundit. Näiteks aretustegevuse tulemusel looma kaal suureneb (suurem piimatootlikkus), aga jalgade olukord võib halveneda; nõrk sõrgats, millega kaasnevad tugiaparaadi probleemid.

Lubatud on järgmised veterinaarsed menetlused: loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine, väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine.
Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja 
heaolu tagamiseks vältimatult vajalik.
Operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi teeb veterinaararst. Veterinaararsti otsesel juhendamisel ja vastutusel võib operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi teha ka loomaarstiõppe õppekava üliõpilane.
Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil, näiteks kummirõngast  kasutades.