• Prindi

Toidu- ja söödaohutus

Järgnevad 13 nõuet on sätestatud toiduseaduses, söödaseaduses ja põllumajandusministri määrustes.
 
Toidu- ja söödaohutuse nõuetele peavad tähelepanu pöörama eelkõige esmatootjad ja söödatootjad.
 
Toit – töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Toidu alla kuuluvad ka joogid ja vesi.
Sööt – töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, kaasa arvatud lisaained, mis on mõeldud loomade söötmiseks.
Esmatootmine – esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist.
Esmatootmine on mõiste, millega kirjeldatakse põllumajandusettevõttes või sellega sarnasel tasandil tehtavaid toiminguid. See hõlmab muu hulgas taimsete saaduste nagu teravilja, puuviljade, köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist ning nende vedu, ladustamist ja käitlemist (ilma nende esialgset kuju ja omadusi muutmata) ning edasist vedu ettevõttesse; toiduloomade kasvatamist ning sellega seotud toiminguid, lüpsmist ja piima hoiustamist, munade tootmist ja korjamist tootja valdustes (välja arvatud munade pakkimine).
 
Söötade valdkonna nõuded on nõuetele vastavuse süsteemi raames mõeldud käitlejatele, kes toodavad sööta oma loomadele või söödavad ostusöödaga loomi, keda peetakse toidu tootmise eesmärgil. Nõuded ei kehti isikutele, kes tarbivad loomsed saadused ära oma perega.
Toidu valdkonna nõuded hõlmavad toidu tootmist, taimsete ja loomsete esmatoodete tootmist ja sellega seonduvaid tegevusi.
Toiduohutuse nõuded ei kohaldu, kui toodetakse oma tarbeks.
 
Taimsete esmatoodete tootmine on nt teravilja, puuvilja, köögivilja ja maitsetaimede kasvatamine ja sellega seonduvad tegevused (saagi koristamine, puhastamine, hoiustamine jne). Loomsete esmatoodete tootmine on nt: 
  • ƒƒ munade tootmine ja kogumine tootja juures, v.a munade pakkimine;
  • ƒƒ mesindusega seonduvad tegevused, mida teostatakse mesiniku enda juures, nagu mee kogumine, vurritamine;
  • ƒƒ lüpsiloomade lüpsmine ja piima hoiustamine piimafarmis;
  • ƒƒ kalade kasvatamine vesiviljelusettevõtetes ning nende vedu töötlemisettevõttesse;
  • ƒƒ toiduloomade kasvatamine põllumajandusettevõttes ning sellega seotud toimingud, kaasa arvatud lihaloomade vedu turule, tapamajja või loomade vedu põllumajandusettevõtete vahel.
Loomsete esmatoodete hulka kuuluvad muu hulgas nt:
  • ƒƒ munad,
  • ƒƒ toorpiim,
  • ƒƒ mesi,
  • ƒƒ kalatooted,
  • ƒƒ teod jms.
Värske liha ei ole esmatoode, kuna see saadakse pärast tapmist.
 
Väikeses koguses otse tarbijale turustamiseks mõeldud toidule kohalduvad KM 4 nõuded erisustega.
Erisused tulenevad väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuetest.
Loomsete esmatoodete väike kogus on järgmine:
  1. kala – kuni 100 kg päevas;
  2. mesi – kuni 15 taru või mesilasperega majapidamisest või ettevõttest;
  3. munad – kuni 50 linnuga majapidamisest või ettevõttest;
  4. lehma toorpiim – kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
  5. kitse toorpiim – kuni 20 kg päevas;
  6. ute toorpiim – kuni 10 kg päevas.
Mitteloomsete esmatoodete korral on kogus väike, kui esmatooteid turustatakse otse tarbijale (talus, turul) ja/või Eestis asuvale jaekaubanduseettevõttele (poed, toitlustusasutused).
Toidu- ja sööda valdkonna kohta leiab lisainfot ja juhendmaterjale VTA kodulehelt http://www.vet.agri.

Kasutades nõuete ees olevaid kastikesi (tehes sinna linnukese), saad nupu Vaata abil tuua ekraanile vaid need nõuded, mis Sinu jaoks on olulised. Sellelt lehelt on võimalik vaid neid nõudeid salvestada   (Laadi alla) või välja trükkida (Prindi).

KM 4. NÕUE 1

Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele.
(EPN määrus (EÜ) nr 178/2002 art 14; toiduseadus § 12 lg 1)
 
Toit peab olema nõuetekohane, sh ohutu. Pädev asutus hindab riski iga juhtumi korral eraldi.

KM 4. NÕUE 2

Sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele.
(EPN määrus (EÜ) nr 178/2002 art 15; EPN määrus (EÜ) nr 767/2009 art 4, art 6 ja lisa III; söödaseadus § 4 lg
2; põllumajandusministri määrus nr 66)
 
Sööt on ohtlik, kui sellel on kahjulik mõju inimese või looma tervisele või kui looma söötmisel sellise söödaga pole loomadelt saadavad saadused inimestele ohutud.
 

KM 4. NÕUE 3

Esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes järgnevat töötlemist.
(EPN määrus (EÜ) nr 852/2004 art 4 lg 1 ning I lisa A osa II jaotise punkti 4 alapunktid g, h ja j, punkti 5 alapunktid f ja h, punkt 6; loomatauditõrje seadus § 8 lg 1)
 
Esmatootjad, kes tegelevad loomsete- ja/või taimsete saadustega, peavad rakendama järgmisi hügieeninõudeid:ƒƒ
- hoidma ja käitlema jäätmeid ning ohtlikke aineid sellisel viisil, mis välistab esmatoote saastumise;
- kasutama taimekaitsevahendeid ja biotsiide vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
- vältima toiduga inimesele edasikanduvate nakkushaiguste sissetoomist ja levikut;
- võtma tarvitusele ettevaatusabinõud uute loomade sissetoomisel ning teavitama järelvalveasutust;
- võimalikest haiguspuhangutest;
- kasutama söödalisandeid ja veterinaarravimeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

KM 4. NÕUE 4

Esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust ja säilitama andmeid asjakohasel viisil ja asjakohase aja jooksul ohtude ohjamiseks võetud meetmete kohta.
(EPN määrus (EÜ) nr 852/2004: I lisa A osa III jaotise punkti 8 alapunktid a, b, d ja e, punkti 9 alapunktid a ja c)
 
Nõuet kontrollitakse ainult taimsete esmatoodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevate toidukäitlejate juures. Arvestus peab sisaldama andmeid vähemalt järgneva kohta:
-ƒƒ taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutamine;
-ƒ taimedest võetud proovide inimese tervise seisukohast olulised tulemused.
 
Toidukäitlejad peavad tegema neis arvepidamistes sisalduva teabe kättesaadavaks pädevale asutusele.

KM 4. NÕUE 5

Toorpiim peab olema nõuetekohane ja pärinema kliiniliselt tervetelt loomadelt. 
Lüpsiseadmed ja ruumid, kus piima hoitakse, käsitsetakse või jahutatakse, on paigaldatud ja ehitatud piima saastumisohtu maksimaalselt piiravalt. Lüpsmine sooritatakse hügieeniliselt.
Vahetult pärast lüpsi tuleb piim hoida puhtas kohas, mis on projekteeritud ja varustatud saastamist
vältivalt.
(EPN määrus (EÜ) nr 853/2004 II ptk art 3 lg 1; toiduseadus § 21 lg 1; põllumajandusministri määrus nr 72 § 1 lg 3; põllumajandusministri määrus nr 71 § 2 lg 3, 4 ja § 5 lg 2 ja 3)
 
Toorpiim peab olema nõuetekohane st toorpiimale kehtestatud kriteeriumid on täidetud. Toorpiim peab pärinema kliiniliselt tervelt loomalt, kellele ei ole manustatud ravimeid ega teisi veterinaarpreparaate, mille keeluaeg kestab, ja kellele ei ole manustatud keelatud aineid ega tooteid.
 
Piima hoidmise ruumid peavad olema kaitstud kahjurite eest, olema piisavalt eraldatud ruumidest, kus hoitakse loomi. Piimaga kokkupuutuvate seadmete pinnad tuleb hoida heas korras. Vahetult pärast lüpsi hoitakse toorpiima tingimustes, mis takistavad piima riknemist ning saastumist. Toorpiim jahutatakse viivitamata temperatuurini mitte üle 8 °C igapäevase turustamise puhul või temperatuurini mitte üle 6°C, kui turustamine ei toimu iga päev.
 

KM 4. NÕUE 6

Kuni tarbijale müügini tuleb mune hoida puhtalt, kuivalt, lõhnavabalt, löökide eest efektiivselt kaitstult ja otsese päikese eest varjus.
(EPN määrus (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I peatüki punkt 1)
 
Nõuetekohane muna on normaalse kujuga, puhas, ilma kahjustusteta (terve koorega), võõrlõhnade- ja lisanditeta.
 

KM 4. NÕUE 7

Sööta tuleb käidelda ohutult, puhastel pindadel ja puhaste seadmetega ning hoida eraldi ohtlikest ainetest, et vältida sööda saastumist. Tuleb tagada sööda õige jaotamine.
(EPN määrus (EÜ) nr 183/2005 I lisa A osa I peatüki punkt 4 e ja III lisa punkt 1 ja 2)
 
Ohtlikud ained on nt pestitsiidid, biotsiidid, ravimid, väetised, puhastusvahendid jms.
Igale loomagrupile tuleb anda neile ettenähtud sööta.

KM 4. NÕUE 8

Söödakäitlejad peavad arvet eelkõige järgmise üle:
ƒƒ a) taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutamine;
ƒƒ b) geneetiliselt muundatud seemnete kasutamine;
ƒƒ c) iga sissetulnud sööda allikas ja kogus ning iga väljaläinud sööda sihtkoht ja kogus.
 
(EPN määrus (EÜ) nr 183/2005 I lisa A osa II peatüki punkt 2; EÜ nr 178/2002 art 18 lg 2 ja 3)

KM 4. NÕUE 9

Hankida ja kasutada tohib üksnes sööta, mis pärineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 alusel registreeritud ja/või tunnustatud söödakäitlejatelt.
(EPN määrus (EÜ) nr 183/2005 art 5 lg 6)
 
Teavitatud ja tegevusloaga söödakäitlejate nimekirja leiab VTA kodulehelt https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/kaitlemisettevotedparing. Infot leiab VTA kodulehelt http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=398.

KM 4. NÕUE 10

Käitleja peab tagama turuleviidava või loomadele söödetava toidu ja sööda vastavuse pestitsiidide jääkide piirnormidele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 kohaselt.

Alus: EPN määrus (EÜ) nr 396/2005 art 18
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet (VTA)

Määruse artikkel 18 sätestab jääkide piirnormid. Piirnormid on seatud nii, et piirnormiga võrdses koguses taimekaitsevahendite jääkide organismi sattumine ei kahjusta tervist. Analüüse teostavad VTA ja PMA järelevalve käigus, tootjad võivad ka ise analüüse tellida. Saasteainete kontrolliprogrammi kohta saab lugeda VTA kodulehelt http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=822.

KM 4. NÕUE 11

Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt. 

Alus: EPN määrus (EÜ) nr 178/2002 art 18;
Toiduseadus  § 23
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet (VTA)

Säilitada tuleb vähemalt järgmised andmed:
ƒƒ- toidu täpne kirjeldus;
-ƒƒ toidu maht või kogus;
-ƒƒ toidu lähetanud toidukäitleja nimi ja aadress;
ƒƒ - saatja (omaniku) nimi ja aadress, kui see erineb toidu lähetanud toidukäitleja nimest ja aadressist;
ƒƒ - selle toidukäitleja nimi ja aadress, kellele toit lähetatakse;
ƒƒ - saaja (omaniku) nimi ja aadress, kui see erineb toitu vastuvõtva toidukäitleja nimest ja aadressist;
ƒƒ - partiid või saadetist identifitseerivad andmed;
ƒƒ - lähetuskuupäev (vajadusel kellaaeg).

Toidukäitlejad ei pea kindlaks tegema vahetuid tarbijaid, kui viimased on lõpptarbijad.

KM 4. NÕUE 12

Toidukäitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Isik on kohustatud abistama järelvalveametnikku õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.

Alus: EPN määrus (EÜ) nr 178/2002 art 19;
Toiduseadus § 22 lg 1 ja § 48 lg 4
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet (VTA)

Kui toidukäitlejal on põhjust arvata, et tema imporditud, toodetud, töödeldud, valmistatud või turustatud toit ei vasta nõuetele, siis algatab ta viivitamata toidu kõrvaldamise turult ning teavitab sellest VTAd, vt täpsemalt http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1214. Toidukäitleja teavitab viivitamata VTAd, kui ta arvab, et toit, mille ta on turule viinud, võib kahjustada inimeste tervist. Toidukäitlejad peavad järelvalveasutustega koostööd tegema.

 

KM 4. NÕUE 13

Söödakäitleja põhjendatud kahtlusese korral, et sööt ei vasta söödaohutusnõuetele ja võib olla ohtlik inimese või looma tervisele, algatab ta koheselt sööda käitlemisest eemaldamise, teavitab sellest viivitamata Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) ning teeb VTAga koostööd.

Alus: EPN määrus (EÜ) nr 178/2002 art 20;
Söödaseadus § 4 lg 7
Kontroll: Veterinaar- ja Toiduamet (VTA)

Kui söödakäitleja kahtlustab, et tema poolt turustatud (kas enda toodetud või ostetud ja edasi müüdud) või ostetud sööt on ohtlik ja ta sellisest söödast ei teavita VTAd, siis on tegemist rikkumisega. Kui ettevõttes omatoodetud sööt osutub ohtlikuks oma loomadele, siis selle eemaldamine käitlemisest on käitleja enda kohustus/vastutus ja sellisest söödast VTAd teavitama ei pea.