• Prindi

Ökoalade olemasolu

Ökoalade olemasolu
 
Ökoala loomise eesmärk on eelkõige kaitsta ja parandada elurikkust põllumajanduslikes majapidamistes.
Kui toetusõiguslik põllumaa on suurem kui 15 hektarit, tuleb igal aastal sellest vähemalt 5% aktiivsest kasutusest kõrvale jätta. Selleks sobib:
-ƒƒ HPK nõuete raames säilitatavate maastikuelementidega hõlmatud pindala ja
- maaharimispraktikatega hõlmatud põllumaa pindala.
 
Ökoalade nõudest on vabastatud põllumajandustootjad, kelle:
-ƒƒ põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslik põllumaa on alla 15 ha või;
ƒƒ- üle 75% põllumaast kasvatatakse rohtu või muid rohttaimi, kesa, liblikõielisi kultuure või nende kombinatsioone ja ülejäänud põllumaa ei ole suurem kui 30 ha või;
-ƒƒ üle 75% toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa ja ülejäänud põllumaa ei ole suurem kui 30 ha või;
-ƒƒ põllumajandustootjad, kelle majapidamised asuvad metsasuse erisusega hõlmatud valdades.
Ökoaladena arvestatakse HPK raames määratletud maastikuelemendid (põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav ning kiviaed) kui need asuvad põllumajandustootja kasutuses oleval põllumaal või külgnevad vahetult põllumaaga ning arvestatakse toetusõigusliku põllumassiivi pindala hulka. Maastikuelemente tuleb säilitada vastavalt HPK nõuetele.
 
Ökoaladena arvestatakse järgnevaid maaharimispraktikaid:
1) kesa;
2) lühikese raieringiga madalmetsa alad;
3) lämmastikku siduvate kultuuridega alad.
Kesa on külvikorrasüsteemis kasutatav haritud või harimata maa, mis ei kanna üldjuhul saagiaasta jooksul saaki. Kesa peamine tunnus on see, et see maa on jäetud saagiaastaks puhkama. Kesa arvestusse lähevad nii mustkesa kui haljaskesa. Ökoalana määratud kesa all oleval maal on põllumajanduslik tootmine keelatud. Erandina jääb maa, mida hoitakse ökoalana kesa all üle viie aasta, põllumaaks.
Lühikese raieringiga madalmetsa alade arvestusse lähevad vaid need alad, kus kasvatakse paju (Salix) ning ei kasutata mineraalväetisi ja/või taimekaitsevahendeid. Lühikese raieringiga madalmetsaga alade pindala arvutamisel on kohustuslik kaalutegur 0,3 ehk 1 ha energiapaju kasvuala arvestatakse 0,3 ha ökoalade mõistes.
Lühikese raieringiga madalmetsa alade osas kehtivad ÜPP rakendamise seaduse §-s 14 kehtestatud nõuded, mille kohaselt võib madalmetsa rajada ja kasvatada põllumajandusmaal, mille mulla keskmine boniteet on kuni 35 hindepunkti ning kus madalmetsa rajamine ja kasvatamine on kooskõlas maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatuga. Energiapajule on kehtestatud 5 aastane raieringi pikkus, saagi koristamata jätmisel nõutakse toetus tagasi.
Lämmastikku siduvate kultuuridega alade hulka arvestatakse ökoalana järgmiste põllumajanduskultuuride kasvupinda:
-ƒƒ ristikud (Trifolium spp.),
ƒƒ- lutsernid (Medicago sativa ja Medicago L.),
ƒƒ- mesikas (Melilotus Mill.),
ƒƒ- ida-kitsehernes (Galega orientalis Lam.),
ƒƒ- nõiahammas (Lotus corniculatus),
ƒƒ- vikk (Vicia spp.) v.a Vicia Faba,
ƒƒ- esparsett (Onobrychis Mill.),
ƒƒ- herned (Pisum spp.),
ƒƒ- oad (Phaseolus spp., Vicia Faba, Vigna spp.) v.a sojauba.
 
Lämmastikku siduvate kultuuridega alade pindala arvutamisel on kohustuslik kaalutegur 0,7 ehk 1 ha lämmastikku siduvate kultuuride kasvuala läheb ökoalana arvesse 0,7 ha-na.
Lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri tuleb kasvatada ökoalana määratletud põllumaal puhaskultuurina. Kultuurid peavad olema kasvukohal kogu kasvuperioodi jooksul, seejuures on lubatud saagikoristus, kuid sissekünd ei ole lubatud enne 15. oktoobrit. Nimetatud kultuuride kasvatamine ei ole lubatud veeseaduse § 29 sätestatud veekaitsevööndis.
 

Metsasuse erisus

Ökoalade määramise kohustus ei laiene põllumajandustootjatele, kelle majapidamised asuvad vähemalt 50% ulatuses nn metsasuse erisusega hõlmatud valla territooriumil ja kuuluvad allpool loetletud homogeensesse piirkonda.
Metsasuse erisuse määramisel võeti aluseks üheaegselt kolm järgnevat tingimust:
-ƒƒ põllumajanduslikud majapidamised asuvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 (1) punktide a ja b alusel määratletud looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel;
-ƒƒ üle 50% maismaa territooriumist on kaetud metsaga;
-ƒƒ metsa ning põllumajandusmaa vaheline suhtarv on suurem kui 3:1.
 
Metsaga kaetud ala ja metsamaa ja põllumajandusmaa suhe määratletakse LAU 2 (vald) tasandiga võrdsel piirkondlikul tasemel või muu selgelt määratletud ühtsel geograafilisel piirkonnal, millel on sarnased põllumajanduslikud tingimused. Sellest tulenevalt on Eesti määratlenud 4 homogeenset s.o ühtset geograafilist piirkonda, mis on järgmised:
1) Loode- ja Lääne Eesti rannikualade ning Lääne-Eesti saarte homogeenne piirkond;
2) Põhja- ja Kirde Eesti sh Peipsiäärsete alade homogeenne piirkond;
3) Edela- ja Lõuna-Eesti homogeenne piirkond;
4) Kagu-Eesti homogeenne piirkond.

Täpsem info ja loetelu metsasuse erisusega hõlmatud homogeensetest piirkondadest ja nendesse piirkondadesse jäävatest valdadest on leitav PRIA kodulehelt.