• Prindi

Kartul

Kartul on üks olulisemaid toidukultuure, mis paikneb tootlikkuse poolest maailmas 4. kohal. Kartuli kui toiduvilja tähtsus seisneb peamiselt selles, et kartulit on võimalik kasvatada mitmesugustes kliima- ja mullastikutingimustega piirkondades. Vajalik on valida ainult õige sort ja agrotehnika. Enim sobib kartul siiski kasvatamiseks parasvöötme kliimasse. Kartul on väga toitaineterikas sisaldades rohkesti vitamiine, mineraalained ja inimorganismile muidu vajalikke aineid. Samuti on kartul oma kasutusotstarbe poolest väga mitmekülgne kultuur, sest sellest on võimalik valmistada väga erinevaid toite erinevatel viisidel. Samuti sobib kartul loomakasvatuses söödaks, kuid suure veesisalduse tõttu tuleb kartulit koguseliselt oluliselt rohkem loomadele sööta kui teisi söötasid. Seega majanduslikust aspektist lähtuvalt ei osutu kartuliga söötmine eriti tasuvaks.

Kartul on mitmeaastane isetolmlev rohttaim, mis kuulub maavitsaliste sugukonda. Põllukultuurina kasvatatakse teda üheaastase taimena alates mugulate idanemisest kuni uute mugulate moodustumiseni, mille pikkuseks on üks vegetatsiooniperiood. Kartuli vars on kolme- neljakandiline ning seest õõnes. Seisu poolest on varred püstised, kaarduvad või lamanduvad. Leht on kartulil paaritusulgjas lihtleht ning varrega ühinemise kohal paiknevad abilehed. Õisikuks on hargnenud keeris, mis kinnitub pearaole. Õis koosneb emakast, tolmukatest, kroon- ja tupplehtedest. Tupe- ja kroonlehti on 5. Kroonlehti võib harva olla ka 6-7. Tolmukaid on 5. Õitel esineb peamiselt 4 põhivärvust: valge, sinivioletne, punavioletne ja sinine. Esineda võivad ka nende nelja põhivärvuse variatsioonid. Õite õige värvus ilmneb kõige paremini õitsemise alguses. Varajased sordi õitsevad oluliselt lühemat aega kui pikemad sordid, vastavalt 10-20 ja 25-35 päeva. Kartuli viljaks on mari, mis areneb generatiivse paljunemise käigus. Ühes viljas on palju väikeseid seemneid. Mugul on taime maa-alune lühenenud ja jämenenud vars, mis hakkab arenema juba enne õitsemist. Stooloneid ehk maa-aluseid varsi on taimel 6-8. Mugulate kuju kui ka värvus võivad olla väga varieeruvad. Kuju piklik kuni ümar ja värvus koorel erinevate variatsioonidega punane, kollane või lilla. Koristusjärgselt on mugul uinuvas olekus, mis ei võimalda idudel areneda. Õigete säilitustingimuste juures hakkavad idud arenema alles kevadel.

Koostanud Berit Tein, Eesti Maaülikool Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond, 2014