• Prindi

Kartuli seemnekasvatus

Seemnekartuli kategooriad on:
1) M – mikropaljundamise teel saadud seemnekartul, et tagada sordiehtsus ja taimetervis. Mõeldud supereliitseemnekartuli (SE) tootmiseks.
2) Supereliitseemnekartul (SE) – toodetud nii, et oleks tagatud sordiehtsus ja taimetervis, on ette nähtud selleks, et toota eliitseemnekartulit, vastab supereliitseemnekartulile kehtestatud nõuetele ja on sertifitseeritud. SE seemnekartuli alamkategooriad on: SE 1 – mikrotaimedest toodetud supereliitseemnekartul; SE 2 – teise põlvkonna supereliitseemnekartul; SE 3 – kolmanda põlvkonna supereliitseemnekartul.
3) Eliitseemnekartul (E) – põlvneb supereliitseemnekartulist, mõeldud sertifitseeritud seemnekartuli tootmiseks, vastab eliitseemnekartulile kehtestatud nõuetele ning on sertifitseeritud. E seemnekartuli alamkategooriad on: E 1 – esimese  põlvkonna eliitseemnekartul; E 2 – teise põlvkonna eliitseemnekartul; E 3 – kolmanda põlvkonna eliitseemnekartul.
4) Sertifitseeritud seemnekartul (A) – on seemnekartul, mis pärineb supereliit- või eliitseemnekartulist, mõeldud tarbekartuli tootmiseks, vastab sertifitseeritud seemnekartulile kehtestatud nõuetele ning on sertifitseeritud.
5) Säilitussordi seemnekartul (GR) – on seemnekartul, mis on sordiehtne ja -puhas, toodetud kooskõlasordi säilitamiseks mõeldud meetodite kohaselt, pole mõeldud turustamisotstarbelise seemnekartuli tootmiseks, vastab säilitussordi seemnekartulile kehtestatud nõuetele ning on tarnija poolt sertifitseeritud.

Selleks, et seemnekartulit toota peab kasutama sertifitseeritud algmaterjali. Mida kvaliteetsem on algne seemnekartuli materjal, seda kvaliteetsemat seemnekartuli saaki võib oodata. Üldiselt on soovitatav seemnekartulit kasvatada teistest kartulipõldudest eemal, et vältida kahjurite levikut. Seemnekartuli kasvatamiseks mõeldud põld peaks olema ka vaba kartuli jaoks patogeensetest organismidest. Kui on varasemalt teada, et antud põllul, mida soovitakse kasutada seemnekartuli tootmiseks, on olnud probleeme kartuli jaoks ohtlike patogeenidega, siis taolise põllu kasutamine tuleks välistada. Juhul, kui selles osas info puudub ongi seda ainus võimalus teada saada nö katse-eksituse meetodil. Sellisel puhul on kõrge oht, et oodatav mugulasaak ei sobi kasutamiseks sertifitseeritud seemnekartulina, kuid saadakse info põllu fütosanitaarse seisundi kohta. Väetamisel arvestada sellega, et eesmärgiks pole mitte kaaluliselt võimalikult suur saak, vaid võimalikult suur arvukus konkreetses suuruses seemnemugulaid. Väetamisel kasutada kompleksväetisi, mida manustada samal ajal seemnekartuli mahapanekuga. Sõnnikut manustada eelnevale kultuurile, mitte otseselt kartulile. Sõnniku manustamisel tuleks seemnekartuli kasvatuses üldse ettevaatlik olla, kuna sõnnik soodustab hariliku kärna ning mõningate teiste haiguste arengut. Seemnekartuli mahapanek võiks toimuda võimalikult vara. Samuti on soovitav kasutada seemnemugulate eelidandamist, et tagada taimede kiire areng ja kasv enne kui kahjurid ja haigused tõsiselt levima hakkavad. Seemnekartuli kasvatamisel panna mugulad vakku tihedamalt. Pealsed eemaldada enne, kui kartul ise nö koristusküpseks saab. Sellega suurendatakse seemnemugulate osakaalu saagis. Põld, mida seemnekartuli kasvatamiseks kasutatakse, peab olema umbrohupuhas ja kobe. Kasvuaegselt teostada kahjurite ja haiguste tõrjet. Koristusel vältida mugulate mehaanilist vigastamist. Lisaks tuleb kasvuaegselt pidevalt põldu monitoorida, et eemaldada haigustunnustega ning mitte sordiomased taimed. Samuti, et ei toimuks haigustega ristsaastumist, tuleks enne seemnekartuli põllule minekut puhastada põllutöömasinad. Säilitamisest lähemalt võib lugeda koristamise ja säilitamise osa alt.

Täpsemad seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded leiab
https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014014

Koostanud Berit Tein, Eesti Maaülikool Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond, 2014