• Prindi

Kartulisordid

Vastavalt kasvuaja pikkusele jaotatakse sordid:
• Varajased – kasvupikkus 75…90 päeva;
• Keskvarajased – kasvupikkus 85…100 päeva;
• Keskvalmivad – kasvupikkus 95…110 päeva;
• Keskhilised – kasvupikkus 105…120 päeva;
• Hilised – kasvupikkus 115…140 päeva.

Kasutusotstarbe alusel jaotatakse sordid toidu-, sööda-, tööstus- ja universaalseteks sortideks. Toidukartuli sortide puhul on olulised maitse- ja keetmisomadused, kooritavus ning hea säilivus. Söödakartuli sortide puhul, aga hea saagikus ning suur tärklise- ja valgusaak. Tööstuse tarbeks kasvatatavatel sortidel on oluline mugulate tärklisesisaldus, mis peab olema vähemalt 14% ja kõrgem. Samuti peab tärklise väljatulek sordil olema suur.

Toidukartul jaotatakse veel omakorda vastavalt kartulisordi kasutustüübile 4 erinevasse klassi:
A – salatikartul. Mugul keetmisel ei lagune. Konsistentsi poolest tahke ja kõva;
B – tavaline lauakartul. Mugul keetmisel ei lagune, kuid jääb õrnalt jahune;
C – jahune lauakartul. Keetmisel mugul laguneb ning jääb keskmiselt jahune;
D – pudrukartul. Keetmisel laguneb mugul täielikult ning jääb väga jahuseks ja kuivaks.
2014. aasta seisuga on Eesti Sordilehel kokku 20 erinevat kartulisorti, milledest 4 hilised, 8 keskvalmivat ja 8 varajast. Kartulisortide valik on väga mitmekesine ning Eestis kasvatatakse palju ka selliseid sorte, mis ametlikul sordilehel puuduvad. Alljärgnevalt on välja toodud mõned populaarsemad ja populaarsust koguvad sordid Eestis.

Varajased sordid:

’Arielle’ – sobilik salati- ja lauakartul (A/B), keskmise kuni kõrge saagikusega, lehemädaniku ja mugulate mädanike õrn, vastupidav X viirusele ja suhteliselt vastupidav Y viirusele, hariliku kärna suhtes keskmise vastupidavusega;

’Flavia’ – sobilik lauakartuliks (B), saagikus keskmine kuni kõrge, vastupidav harilikule kärnale, vähikindel, mustkärna nakatumine väike, annab väga varajase saagi;

’Gala’ – lauakartul (B), saagikus suur, sobilik intensiivtootmisse, Y viiruse suhtes vastupidav, võib esineda pruunmädanikku;

’Impala’ – salati- ja keedukartul (A/B), kõrge saagikusega, mehaanilistele vigastustele vastupanuvõime hea, märgmädaniku ja süvikkärna suhtes võrdlemisi vastuvõtlik, hea hariliku kärna taluvusega, maapealne osa vastuvõtlik lehemädaniku suhtes;

’Maret’ – pudru- ja lauakartul (B/C), suur kaubanduslike mugulate osakaal, sobilik mahetootmisse, kiduussi ja vähikindel, vastupidav ka mustkärnale ja viirushaigustele, võrreldes teiste varajaste sortidega on lehemädanikukindlam, eelistab viljakaid muldasid;

’Princess’ – sobilik salati- ja lauakartuliks (A/B), keskmise kuni kõrge saagikusega, haiguskindlus suur, kuid sort lehemädaniku õrn, sobilik eelkõige tavatootmisse, sobilik säilituskartulina, sest kvaliteet on püsiv, kasvab hästi kõikidel muldadel;

’Vineta’ – mitmeotstarbeline lauakartul (B), suure saagikusega, madala kuni keskmise vastuvõtlikkusega hariliku kärna suhtes, lehemädaniku suhtes vastupidav, A ja Y viiruse suhtes vastupidav.

Keskvalmivad sordid:

’Laura’ – laia kasutusotstarbega lauakartul (B), saagikus suur kuni väga suur, A ja Y viiruse suhtes vastupidav, keskmise vastupidavusega hariliku kärna suhtes, sort sobilik intensiivtootmisesse;

’Reet’ – pudru- ja lauakartul (B/C), saagikus keskmine kuni suur, kiduussi- ja vähikindel, lehemädanikukindlus keskmine kuni hea, must ja harilikku kärna nakatumine madal, sort sobilik ka mahetootmisse, vajab vähemalt keskmise viljakusega muldasid;

’Satina’ – pudru- ja keedukartul (B/C), keskmise saagikusega, talub põuda, hariliku kärna kindel, keskmise kindlusega lehemädaniku suhtes;

’Toscana’ – lauakartul (B), kõrge saagikusega, väga vastupidav hariliku kärna suhtes ja mehaanilistele vigastustele, üldiselt kõrge haiguskindlusega sort, hea viljakusega mullad.

Hilised sordid:

Ando – sobilik keedu- ja pudrukartuliks (C/D), keskmise kuni suure saagikusega, viirushaigustele keskmise vastupidavusega, lehemädanikukindlate pealsetega, võib esineda pruunmädanikku nakatumist, mehaaniliste vigastuste suhtes tundlik, sobilikud keskmise kuni hea viljakusega mullad;

Anti – keedukartul (B/C), keskmise kuni suure saagikusega, lehemädanikukindel, hariliku kärna kindel, mosaiigiviirusele vastuvõtlik, eelistab keskmise kuni hea viljakusega muldasid;

Ants – keedu- ja pudrukartul (B/C), keskmise kuni suure saagikusega, kiduussi- ja vähikindel, lehemädaniku suhtes keskmise vastupidavusega, põua suhtes tundlik, sobilik intensiivtootmisse, vajab hea viljakusega muldasid.

Rohkem infot sortide kohta Eesti Taimekasvatuse Instituut www.etki.ee, Eesti Kartul MTÜ www.eestikartul.ee, TÜ Talukartul www.talukartul.ee.

Koostanud Berit Tein, Eesti Maaülikool Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond, 2014