• Prindi

Külvikordade, viljavahelduse üldistest alustest

Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur ning selle põhjustajaks võib sageli olla mullaväsimus.
Mullaväsimuse peamised põhjused on:

  • üldine mulla vaesustumine toite- ja mikroelementidest;
  • mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine;
  • soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks;
  • ohtlike umbrohtude paljunemine;
  • toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas.


Enamik loetletud põhjusi on viljavahelduse ja teiste agrotehniliste võtetega reguleeritavad ning kõrvaldatavad. Kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see väetamise ja pestitsiidide tagasihoidliku kasutamise korral.

  • Mida kõrgem on mullaviljakus, seda väiksemat tagasilööki saagis põhjustab viljavaheldusnõuete vastu eksimine.
  • Kõrge mullaviljakus ja oskuslik väetiste kasutamine ei kaota ebaõige eelvilja mõju järgnevale kultuurile, vaid ainult vähendab negatiivset järelmõju.

Õige viljavaheldus ja taimekaitse tagab terve ja saagika nisu

Kultuuride paigutamine kõlvikutele peab põhinema viljavaheldusele – erinevate bioloogiliste omadustega viljade ajalisele järjestusele (vaheldumisele). See võib toimuda järgmistel alustel:

  • agrobioloogiliselt põhjendatud vaheldumine, s.o kultuuride kasvutingimusi arvestav;
  • juhuslik s.t et,  kultuuride järjestuse määravad subjektiivsed faktorid.

Vastand viljavaheldusele on monokultuuri kasvatamine, s.o ühe ja sama kultuuri kasvatamine pikema perioodi kestel ühel ja samal väljal (põllul).

Kultuuride süsteemikindel paiknemine ruumiliselt ja järgnemine üksteisele ajaliselt kindlal maa-alal (põldudel), moodustab külvikorra. Külvikord on ülesehitatud viljavahelduse põhimõttel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride (ka mustkesa) paiknemise ja järgnevuse süsteem külvikorraväljadel. Seda perioodi, millega külvikorra kõik kultuurid on läbinud teatud külvikorravälja (põllu või põllumassiivi osa) nimetatakse rotatsiooniks.

Agrobioloogiliselt põhjendatud kultuuride vaheldus külvikordades aitab säilitada ja suurendada mulla viljakust, parandada fütosanitaarset seisundit (hoida kontrolli all umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning vähendada toiteelementide mullast väljaleostumist, paraneb väetiste efektiivsus. Külvikorda planeerides tuleb arvestada antud koha mullastiku ja kliima eripärasid, majanduslikke võimalusi ja soovitavaid eesmärke.

  

Viljavahelduse ja mullaharimise nõuete eiramine põhjustab umbrohtude levikut (harilik puju)

Viljavahelduse ja mullaharimise nõuete eiramine põhjustab umbrohtude levikut (Rukki-kastehein)

Viljavahelduse ja mullaharimise nõuete eiramine viib kultuurtaimede ikaldumisele

Tootja peab lähtuma sellest, mida on vaja ja võimalik kasvatada ning müüa kõige kasulikumalt, s.t lähtuma loomapidamise puhul oma karja söödavajadusest ning müügikultuuride kasvatamisel turu nõudlusest.

Autorid: Enn Lauringson ja Liina Talgre (juuli 2014)