• Prindi

Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus

Iseendale järgnevuse taluvus on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel erinev. Selle alusel saab jaotada kultuurid kolme rühma (Vipper, 1999):

  1. iseendale järgnevust hästi taluvad kultuurid, mida võib ühel ja samal kohal kasvatada kaks või rohkem aastat, ilma et saak oluliselt väheneks. Siia kuuluvad mais, kõrrelised heintaimed, kanep, sojauba, talirukis ning tingimisi ka kartul;
  2. iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid, mis annavad mitu aastat samal kohal kasvatamisel tunduvalt vähem saaki. Siia kuuluvad kõik teraviljad (va talirukis);

                                 
    Nisu on haigustele vastuvõtlik
     
  3. iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid, nagu lina, hernes, päevalill, punane ja roosa ristik, lutsern ning kõik peediliigid, enamik ristõielisi - raps (vaata pilti), rüps, kaalikas, kapsas. Negatiivse järelmõju oluliseks vähendamiseks ei tohi kultuure samal kohal kasvatada enne 3–6 aastat. Lina puhul peab vahe olema tingimata 5–6 aastat.

Rapsi sage kasvatamine suurendab haigustesse nakatumist

Enesetaluvus reastatuna:
Talirukis > mais > kartul > suvioder > talioder > kaer > nisu > suhkrupeet > põlduba > ristik, lutsern > raps > hernes > päevalill > lina (Freyer, 2003)

Kultuuride iseenda taluvust arvestades on eelvilja nii haiguste ja kahjurite mõju kui allelopaatilist mõju. Allelopaatia - taimede poolt muldkeskkonda eritatud ühendite ja laguproduktide kahjulik mõju teisele taimele. Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Ka orgaaniliste väetiste kasutamine aktiviseerib mulla mikroorganisme ja vähendab juureeritiste negatiivset mõju.

Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare:

  • oder – nisu;
  • suhkrupeet – raps;
  • lina – hernes;
  • kapsas – raps;
  • söödapeet – raps.

Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad.

Mõnele teisele taimeliigile võivad need eritised olla aga kasulikud ning saagile mõjuda positiivselt. Vastastikku stimuleerivad:

  • sibul-söögipeet;
  • kartul-mais;
  • kartul-aeduba;
  • kartul-põlduba.

Autorid: Enn Lauringson ja Liina Talgre (juuli 2014)