• Prindi

Kaltsiumivaesed mullad on ka magneesiumivaesed

Muldade lupjamisega saab mulda ühtlasi ka magneesiumiga rikastada. Selleks segatakse lubjakivi hulka dolokivi. Magneesium kuulub klorofülli koostisse, kus tal on taime elus täita tähtis osa. Ilma klorofüllita poleks rohelisi taimi ja ilma nendeta poleks elu meie planeedil. Vabariigi põllumuldadest on ca 50-60% keskmise kuni väga suure Mg-tarbega. Osaledes paljudes protsessides koos lämmastiku ja fosforiga parandavad magneesiumväetised saagi kvantiteeti ja kvaliteeti. Samuti on täheldatud Mg positiivset mõju mügarbakterite juures, kus ta on suurendanud liblikõieliste kultuuride lämmastiku sidumise võimet. Mg-lembelisemad põllukultuurid on mugul- ja juurviljad, liblikõielised ja ristõielised kultuurid rüps ja raps. Teraviljadest on kõige tundlikum Mg-puuduse suhtes kaer. Magneesium tugevdab tärklise sünteesi teraviljade terades, mistõttu lüheneb terade valmimisaeg. Mg-puudusel suureneb kartulimugulate vastuvõtlikkus haigustele ja mehaaniliste vigastuste risk.

Tabel 2. Põllukultuuride orienteeruv Mg-tarve keskmise sisalduseastmega põllumuldadel

Kultuur  Saagiootus, t/ha Mg, kg/ha
Talinisu  5 10-15
  6-7 15-20
Talirukis, tritikale 4-5 10-15
  6 15-20
Oder, kaer 4-5 5-15
Raps, rüps 2,5 15-20
  3,5 20-25
Hernes, uba, vikk 3 10-15
Mais siloks 10-15 (kuivaines) 15-20
Kartul 20 10-15
  30-40 15-30
Põldhein, ristik, lutsern 40-60 20-30

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Peale Mg-sisaldavate mineraal- ja orgaaniliste väetiste on oluliseks Mg-allikaks lubiväetised, eriti dolokivijahu. Nendega on soovituslikud muldaviidavad Mg-kogused sõltuvalt tarbeastmest (keskmine- väga suur) 50-150 kg Mg hektarile, mis katab enamiku põllukultuuride 2-3 aasta vajaduse. Suuremad Mg-kogused põhjustavad antagonismi teiste toiteelementide suhtes ja seetõttu on soovitatav mulda viidava dolokivi kogus kuni 1,5-2 t/ha.

Magneesiumipuudust esineb ka lupjamist mittevajavatel nagu näiteks rähkmuldadel ja sel juhul on samuti soovitatav kasutada dolokivijahu. Alljärgnevas tabelis 3 on toodud dolokivijahu mõjul saadud mõnede põllukultuuride saagilisa.

Tabel 3. Dolokivijahu mõju teraviljade ja rapsi saagile

Autor: Valli Loide (detsember 2014)