• Prindi

Lupjamine

Muldade lupjamine jaguneb vastavalt muldade hapestumise tasemest taastuslupjamiseks ja säilituslupjamiseks.

Taastuslupjamise käigus lubjatakse keskmiselt kuni tugevalt happelisi muldi eesmärgiga taastada muldade optimaalne (Ca - 1500 mg/kg) kaltsiumiseisund.

Säilituslupjamise eesmärk on nõrgalt happeliste muldade lupjamisega säilitada taastuslupjamisega saavutatud Ca-seisundit. Säilituslupjamisega asendatakse mullast leostumise teel ja saagiga eemaldunud kaltsium. Eriti tuleb säilituslupjamist kasutada pindmise mullaharimise tingimustes, sest ülemine mullakiht, mis on ühtlasi seemnetele idanemiskeskkonnaks, hapestub kõige kiiremini. Säilituslupjamisel kasutatakse väikesi, 1-2 t lubiväetist hektarile 2-3 aastase intervalliga.

Nii talitades püsib Ca-sisaldus mullas stabiilne ja sellega on loodud soodsad tingimused kasulikele mikroorganismidele ja mullaviljakuse kasvule, mis märgatavate tulemusteni jõudmiseks vajab aega. Lupjamist korrates pika ajavahe järel hakkab mikroorganismide elukeskkond taashapestumise tulemusena halvenema ja nende aktiivsus pidurdub või lakkab.

Taastuslupjamiseks on otstarbekas mulda viia põhiliselt lubjakivi tooteid, vastavalt lubjatarbele, mis on toodud lubjatarbekaardil (joonis 2) või selle puudumisel tule see leida lubjatarbe määramise tabelist 1, kas kõik korraga või jaotatult 1-2 aasta jooksul. Lupjamistöid võib teha kui põld kannab ja tööde hajutamiseks võib lubjakiviga lubjata taimede kasvuperioodil kuni taimiku kõrguseni 20 cm (foto 2).

Säilituslupjamisel sobivad lisaks lubjakivi toodetele hästi ka tolmjad toitaineterikkamad tuhad, mida on majanduslikel kaalutlustel mõistlik kasutada väikestes kogustes, mille toitained taimed suudavad kohe ära kasutada. Kergesti veeslahustuvatena S, K, Mg lähevad järgmiseks kasvuperioodiks suures osas mullast kaduma.

Lubiväetis ei ole alati ühtlaseks peentolmuks jahvatatud, vaid sisaldab ka jämedamaid fraktsioone, mis on aeglasema lahustuvusega. Paremaks lubiväetise iseloomustamiseks kasutatakse peale neutraliseerimisvõime ka reaktiivsuse (e kiire neutraliseerimisvõime) näitajat. Reaktiivsus 20% näiteks näitab, et 1/5 lubiväetisest asub kohe mullahappesust neutraliseerima e reaktsioonivõimeline.


Joonis 2. Elektrooniliselt toodetav lubjatarbekaart

Ka rohumaad vajavad  lupjamist. Mineraalainete rikka ja tervisliku rohusööda ning rikkaliku piimaanni jaoks on rohumaid vaja reeglipäraselt ja küllaldaselt lubjata. Kaltsium on hädavajalik ka loomade tervisele ja jõudlusele. Magneesiumirikas lubimaterjal aitab ära hoida karjamaatetaaniat.

Rohumaadest 1/3 on soovitatav igal aastal lubjata 2 – 3 t/ha magneesiumirikka lubimaterjaliga. Rohumaa tugevamal hapestumisel tuleb teha põhjalikum lupjamine, mida on soovitatav teha uue rohumaa rajamisel vastavalt mullaanalüüsi tulemustele.


Foto 2. Odrapõld peale lubjakiviga lupjamist 10 t/ha.


Foto 3. Põldude lupjamine pärast saagi koristust, milleks saab kasutada ka olemasolevat tehnikat

Igal aastal leostub sademete tõttu igalt põllumajandusliku maa hektarilt 200 - 300 kg Ca. Saagiga eemaldatakse lisaks veel ca 35 kg Ca hektarilt. Eemaldatud kaltsiumi ilma reeglipärase asendamiseta muutuvad mullad varsti viljatuks.

Tabel 1. Põllumuldade lubjatarve

*Lisaks:  Mineraalmullad, mille pH on 5,6-6,5, vajavad lupjamist kui mulla kaltsiumisisaldus on <1500 mg/kg; -normiga 3,1-4,5 t/ha CaCO3

Turvasmullad, mille pH on 5,0-5,5, vajavad lupjamist kui mulla kaltsiumisisaldus on <5500 mg/kg normiga 3,1-4,5 t/ha CaCO3

Põllumuldade lubjatarbe tabelist leitakse mullaliigi, huumusesisalduse ja pH järgi lupjamiseks vajalik CaCO3 kogus. Kuna erinevates lubiväetistes on CaCO3-sisaldus erinev, leitakse lubiväetise füüsiline kogus järgmiselt:

lubiväetise kogus, t/ha=CaCO3× koefitsient,
kus lubjakivijahu koefitsient (Mg-puudusel+dolokivijahu) – 1,1; klinkritolm – 1,3; tolmpõlevkivituhk – 1,2.


Lubjakivijahu võib mulda viia kogu tarbekoguse korraga, klinkritolmu ja tuhkasid anda jaotatult 1-2 aasta jooksul.

Lubjatarbe vajadus mullagruppidele sõltuvalt maakasutusest

Mullagrupp  Maakasutus  CaCO3 kg/ha aastas
Kerged mullad Põld 720
  Rohumaa 450
Keskmised Põld 900
  Rohumaa 540
Rasked mullad Põld 1100
  Rohumaa 630

Autor: Valli Loide (detsember 2014)