• Prindi

Väetamine

Väetamisel arvestatakse, et sellega ei kaasneks reostust keskkonnale. Selleks on vaja takistada toiteelementide väljauhtumist mullast. Loodushoiu seisukohalt on kasulik multši kasutamine, kuna see takistab toiteelementide sademetega mullast väljauhtumist. Väetamisel arvestatakse, et:

  • lämmastik on mullas väga liikuv, seetõttu on lämmastikväetised ja rohkem lämmastikku sisaldavad kompleksväetised andmisaja ja -viiside suhtes kõige tundlikumad;
  • fosfor seotakse mullas ja seega on väljauhtumine väike;
  • kaalium neelatakse mullas ja arvestatav väljauhtumine on kergema lõimisega muldadel.

Lähtuvalt eelnevast on väetiste andmise ajad järgmised:

  • lämmastikväetised kevadel või suve esimesel poolel;
  • fosfor- ja kaaliumväetised kevadel või sügisel;

Väetistarve sõltub mullast. Mullaanalüüside tulemused antakse käesoleval ajal toiteelementides ja tavaliselt märgitakse ka sisalduse aste. Väetistarve arvestatakse vastavalt mulla toiteelemendi sisalduse tasemele.

Mustikataimele on oluline õige väetamise aeg, kuna sellest sõltub taimede kasv ja külmakindlus. Granuleeritud väetistega väetatakse istandikku varakevadel - kohe pärast lume sulamist. Ülivarane väetamine enne lume täielikku sulamist põhjustab suuri lämmastikukadusid ja ka veekogude reostamist. Pealtväetamisel on aga mitmeid probleeme. Fosfor ja kaalium liiguvad mullas aeglaselt. Ka lämmastikväetise toime jääb tihti hiljaks, sest kevadperioodil on sageli põud. Mustikataimed omastavad lämmastikku peamiselt ammooniumina, kuid ammooniumioonid neelduvad mullas ega liigu mullas kuigi kiiresti. Taimedele mõjub kiiremini kastmisväetamine. Kilega istandustes ja orgaaniliste multšidega istandustes, kus multši kiht on aastatega suurenenud, on otstarbekas teha ainult kastmisväetamist - niisutussüsteemide või kastmisega. Kastmisväetamisel kastetakse lämmastikku sisaldava kastmisväetise lahusega kuni juunikuu lõpuni, hiljem kasutatakse kompleksväetisi, kus lämmastikku pole või on minimaalselt. Väetussoovituste jälgimisel on oluline arvestada kasvatustehnoloogiaga. Mullaproovi järgi istutuseelne väetamine toimub ainult siis, kui istandik rajatakse sobivale mullale ja hiljem kasutatakse multše. Kui taimed istutatakse mineraalmullale rajatud istandiku turbapeenrale, siis kasutatakse väetussoovitusi lähtuvalt turbast.

Mustikataimede väetamiseks sobivad lämmastiku andmiseks ammooniumsulfaat, kaaliumi puhul kaaliumsulfaat ja fosfori puhul superfosfaat. Nitraati ja kloriidi sisaldavaid väetisi ei kasutata. Ammoonium- ja kaaliumsulfaadiga saab mõjutada ka mullareaktsiooni. Neid väetisi on soovitatav kasutada mulla happelisemaks muutmisel. Sobiva mullareaktsiooniga mineraalmullal ja freesturbaväljadel võib kasutada marjakultuuridele mõeldud kompleksväetisi. Kastmisega väetada on võimalik tilkniisutussüsteemi kaudu. Lahust arvestatakse taime kohta ühel kastmisel olenevalt põõsa vanusest 0,5-3 l. Väetatakse 3…4 korda 10 päevaste vahedega kuni juuni lõpuni. Tilkniisutussüsteemi puhul on väetislahuse kontsentratsioon 0,05 % ja kastmisel 0,2%.

Väetatud taimede lehed Toitelementide puudus põua tõttu Sügisvärvus

      Autor: Kadri Karp (september 2014)