• Prindi

Üldiseloomustus ja eripärad

Astelpaju kasvab põõsana või väikse puuna kuni 6 m kõrguseks. Lehed on lineaarsüstjad, pealt hallikasrohelised ja alt valkjad. Harilik astelpaju on kahekojaline tuultolmleja taim. Emas- ja isasõied asetsevad erinevatel taimedel ning vilju kannavad ainult emastaimed. Taimedel saab vahet teha ka pungade järgi- emastaimede pungad on väiksemad. Isasõied on koondunud lühikestesse õisikutesse, emasõied on poole väiksemad, asetsevad 2...5 kaupa lehekaenaldes. Luuvili on ovaalne ja värvus sõltub sordist - kollane kuni oranžpunane. Viljad on kinnitunud lühikeste viljaraagudega ainult eelmise aasta okstele, kattes tihti tihedalt kogu oksa.

Astelpaju juurestik on väga ulatuslik, kuid paikneb madalal. Seetõttu on soovitatav rohukamar. Kasv toimub sümbioosis bakteritega, mis seovad mulla õhulämmastikku ja sellega aitavad juurtel seda omastada. Seda arvestatakse väetamisel ja rohukamara rajamisel.

Astelpaju kasvatuse eelised:

  1. vähenõudlik mulla suhtes;
  2. ei kasutata lämmastikväetisi;
  3. ei kasutata taimekaitsevahendeid;
  4. lõigata võib koos saagikoristusega;
  5. õied on vastupidavad öökülmadele.

Eeltoodud näitab, et astelpaju kasvatamine võimaldab toota väheste kulutustega ja loodust rikkumata. Astelpaju viljad on väga populaarsed tervisliku toitumise eesmärgil, kuid ka meditsiinis ja parfümeerias ning neist saab valmistada mitmesuguseid tooteid.  Peamisteks toodeteks on õli, vitamiini tabletid, kreemid - meditsiini ja kosmeetikatööstuse vajaduseks, aga ka palju erinevaid toiduaineid – mahlad, moosid, alkohoolsed joogid. Lisanditena kasutatakse jäätise, tee, küpsiste, kommide jm. valmistamisel. Viljade valmimise jooksul suurenevad suhkrute (eriti glükoosi) sisaldused, suhkrute-hapete suhe, karotenoidide sisaldus. Samal ajal aga vähenevad vitamiin C ja hapete sisaldus. Viljade biokeemiline koostis sõltub seega oluliselt koristusajast ja ka sordist. Uuringud on näidanud, et sortide vaheline saagi biokeemilise koostise erinevus on kahe- ja isegi kuni kolmekordne.

Astelpaju isastaim Astelpaju emastaim
   
Astelpaju viljad

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)