• Prindi

Väetamine

Kui rajamiseelselt on kasutatud haljasväetist ja varuväetist, siis esimestel aastatel ei ole vaja väetada. Orgaaniliste väetiste, fosfor- ja kaaliumväetiste puhul arvestatakse järelmõjuga 2…3 aasta vältel, kusjuures mõju on kestvam raskematel muldadel. Väetisvajaduse hindamisel arvestatakse ka võrsete pikkuse ja saagikusega. Võrsed peaksid suve lõpuks olema kasvanud vähemalt 40…50 cm pikkuseks. Seega on väetamine eriti oluline saagi lõikamisega koristamise puhul. Lehtede kolletumine ja kasvu vaibumine võib olla tingitud ka pärsitud toiteelementide omastamisest, mis sõltub mulla niiskusest, õhustatusest ja temperatuurist. Kuigi astelpaju on vähenõudlik, siis tootmisistandikes on kõrgete saakide saamiseks vaja väetada vastavalt mullaproovidele. On teada, et hästi reageerivad taimed just P-väetistele ja seda eriti vähese P-sisaldusega muldade puhul. Andmeid Eestis kasutatavate väetiste kohta leiab väetiseregistrist, kus on toodud iga väetise keemiline koostis.

Lämmastikväetist ei ole vaja huumusrikkal mullal. Oluline on arvestada, et liigne lämmastik soodustab vegetatiivset kasvu ja vähendab taimede külmakindlust. Rohukamaraga istandikus ei ole hea orgaanilise väetise laotamine, sest see soodustab juurte kasvu veel enam mullapinnale lähemal.

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)