• Prindi

Kasvutingimused

Laiaulatuslik astelpaju kasvatamine ja viljade töötlemine on peamiselt levinud Hiinas ja Venemaal. Eestis istutati 1960. aastal astelpaju taimi põlevkivikarjääride metsastamise eesmärgil. Samuti on astelpajusid istutatud näiteks Hiiumaal mereranda. Polli teadlased alustasid astelpaju uuringutega 1970. aastatel. Sordivõrdluse katseistandikud rajati 80. aastatel Rõhu Sordikatsepunktis (käesoleval ajal EMÜ Rõhu katsejaam) ja nende katsete alusel on koostatud senikehtiv soovitussortimendi nimekiri. Sortide valikul on arvestatud saagikust ja haiguskindlust. Edaspidi on vajalik arvestada ka saagi korjatavust ja viljade keemilist koostist. 2004. aastal rajati Rõhule uus katse koostöös Saksamaa teadlastega, kus võrreldakse vene ja saksa sorte. 2000. aastast muutus astelpaju kasvatus väga populaarseks ja käesolevaks ajaks on astelpaju saanud üheks enamkasvatatud puuviljaks ja paljud tootjad on ka ühinenud.

Looduslikes tingimustes kasvab astelpaju väga erinevates mullastikutingimustes. Parema kasvuga on aga taimed kergel mullal, mis on hea orgaanilise aine ja toiteelementide sisaldusega ning mille pH on 5.5…7. Taimed kannatavad lühiajalist põuda, kuid niiskusevajadus on suurem kevadel ja suve esimesel poolel. Saagi kvaliteeti mõjutavad suve tingimused. Soe juuni ja juuli soodustavad suhkrute moodustumist, aga jahe ja vihmane ilm suurendab vitamiin C sisaldust. Astelpaju külmakindlus (vastupidavus madalatele temperatuuridele) on suurem sügavpuhkefaasis. Sundpuhkefaasis vähendab külmakindlust temperatuuride varieeruvus, mis on tingitud sulaperioodide vaheldumisega pakaselise perioodiga. Isastaimed on väiksema külmakindlusega kui emastaimed. Kahjustusi tekitavad ka märtsikuu päikeseliste päevade ja pakaseliste ööde tõttu ööpäevased temperatuuri varieeruvused.

Astelpaju katseistandik Rõhul, kus kasvutingimused ei sobinud mitmele Saksamaalt pärit sordile

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)