• Prindi

Hooldamine

Esimesel kasvuaastal võib olla vajalik kileauke rohida. Vaarikaga koos kasvatamisel on aga kolmandast aastast vajalik kileaukudest vaarika rohimine. Reavahed hoitakse tavaliselt rohukamaras, mida regulaarselt niidetakse. Niitmisel arvestatakse, et rohi ei kasvaks liiga kõrgeks,  muidu kogunevad sinna kahjurid ja liiga niiskes keskkonnas levivad ka haigused. Lisaks takistab rohukamar ka saagi määrdumist paduvihmadega. Reavahedes herbitsiidide kasutamine ei ole soovitatav. Näiteks levinud herbitsiidi Roundup kasutamine tekitab olulist kahju, sest kahe aastaga levivad taimed ka reavahedes ja süsteemne herbitsiid kahjustab siis kogu taime.

Kastmisvajadus tekib kahenädalase põua korral. Eriti oluline on kastmine pärast istutust, järgnevatel aastatel aga õitsemise ja viljade moodustumise ajal. Soodne niiskusrežiim võimaldab suurendada suurte kvaliteetsete viljade osatähtsust. Vajalik on igal aastal kileaukude suurendamine (paar cm iga aasta). Viiendal aastal on kile jäänud ainult servadesse ja kogu peenar kaetud taimedega. Kuuendal aastal algab taimede taandareng ja oluline saagilangus. Kui istandik asub kohas, kus looduslikud tolmeldajad puuduvad, on vajalik õitsemise ajal tuua mesipuid. Samal ajal niidetakse lisaks reavahedele ka istandiku ümbrus, sest tolmeldajad eelistavad mesimurakale teisi õitsvaid taimi, näiteks kevadel võilille, hiljem valget ristikut.

Öökülmade tõrjumiseks võib kasutada õitsemise aegset vihmutamist. Vihmutamist alustatakse, kui temperatuur langeb 1 oC –ni. Vihmutussüsteem võib kaitsta -6...-8  oC  öökülma eest.  Ühekordne katteloor aitab mõnekraadise öökülma puhul ja kahekordne kuni -5 oC  öökülma puhul.

Reavahede hooldust herbitsiidiga võib teha ainult esimesel ja teisel aastal. Vaarikaga koos kasvatamisel on vajalik kileaukude rohimine
Kilemultsiga istandikus lõigatakse igal aastal kileauke suuremaks ja viiendal aastal on moodustunud kileta ühtlaselt taimedega kaetud peenar.  


Autorid: Asta Libek ja Kadri Karp (sügis 2014)