• Prindi

Taimekaitse

Mesimurakas on istandikes küllalt uus kultuur ja kasvupinnad ning majanduslik tarbimine on samuti väike. Oluliseks haiguseks on olnud ebajahukaste, mis võib vähendada saagikust isegi 80%. Taimekaitse on raskendatud, sest taimed õitsevad ja viljuvad peaaegu kogu suve. Haigus levib kiiresti, kui taimed on eelnevalt kevadiste öökülmadega kahjustunud. Samuti soodustab haiguste levikut põud.

Vähem kahju on tekitanud hahkhallitus, mille levik sõltub eelkõige kasvatustehnoloogiast ja taimede tihedusest. Ennetavatest abinõudest on soovitatav kasutada viljelusviisidest üherealist kileviljelust, kus taimede vahe on suurem (vähemalt 50 cm). Varasemate uurimuste põhjal võib öelda, et lämmastikväetisega liialdamine põhjustab taimede jõudsat kasvu ja see soodustab hahkhallituse levikut. Tihe ja lopsakas kasv soodustab ka teiste haiguste levikut.

Viirused on Soomes põhjustanud saagi langust. On esinenud arvamusi, et varem kasvatatud sort ´Mesma´ on taandunud viirushaiguste mõjul. Vaarika kääbusviirust leidub looduses kõikjal ja haigustunnused ilmnevad juulis-augustis - lehtede sooned värvuvad kollaseks ja hakkavad kuivama. 

Levinud kahjuriteks on rohulutikad ja lehemardikad. Nende massilise esinemise korral pritsitakse taimi ainult enne õite puhkemist.

Taimekaitsevahendite kasutamine on raskendatud, sest õitsemine ja viljumine toimub üheaegselt. Hahkhallitus mesimuraka viljal.
Ebajahukastest kahjustamata sort ’Aura’ ja haigustunnustega ’Pima’. Ebajahukaste algab laikudega lehtedel.


Autorid: Asta Libek ja Kadri Karp (sügis 2014)