• Prindi

Sordid

Mesimuraka sordid on aretatud viimastel aastakümnetel ja peamiselt Soomes. Sorte on vähe ja mesimuraka kultiveerimise alguses kasvatati kahte sorti: ’Mespi’ ja ’Mesma’. Sort ’Pima’ saadi hiljem sortide ’Mespi’ ja ’Mesma’ ristamisel. Hiljem saadi looduslike kloonide valiku teel sordid ’Elpee’, ’Muuruska’, ’Marika’ ja ’Susanna’. Viimastel aastatel on saadud sort ’Alli’.


Eestis on katsetatud ka vormi Kaansoo, mis on kohalik kloon. Kaansoo on saagikas ja sobib kasvatamiseks koos Soomes aretatud sortidega - on tugevama kasvuga, kuid siiski samuti vastuvõtlik haigustele.


Mesimuraka marja suurust ning saagikust on proovitud parandada ristamisel mesimuraka lähisugulase Ameerikast pärit tähtja soomurakaga ehk alaska mesimurakaga. Hübriidide aretamisega on tegeletud nii Soomes kui ka Rootsis. Rootsist on pärit ka ühed esimesed mesimuraka ja tähtja soomuraka hübriidid (Rubus arcticus x Rubus stellatus). 1980. aastast on Põhja Rootsist pärit sordid `Anna` ja ´Linda´ ja kaks aastat hiljem  ´Beata´ ja ´Sofia´. 1986. aastal aretati Soomes  mesimuraka ja tähtja soomuraka ristamisel sordid ´Aura´ ja ´Astra´. Need sordid on  tugevama kasvuga ja kõrgemad, kui looduslikud mesimurakad. ´Aura´ on katsetes olnud saagikam ja seetõttu soovitatakse ´Astrat´ tolmuandjaks sordiks. Lisaks on need sordid pärinud alaska mesimuraka suured marjad ja hea aroomi. Ka need sordid on isesteriilsed, seetõttu on vajalik mõlema sordi taimede kõrvuti kasvatamine.

Sordi ’Pima’ lehed (pildil üleval) ja Kaansoo vormi lehed (all).

Autorid: Asta Libek ja Kadri Karp (sügis 2014)