• Prindi

Sordid

Rahvaselektsiooni (aretaja teadmata) käigus on loodud palju väärtuslikke õunasorte, millest suur osa on tuntud ja levinud ka kaasajal: 'Suislepp', 'Põltsamaa taliõun', 'Valge klaarõun' ja 'Liivi kuldrenett'. Esimese õunapuusortide soovitusnimekirja koostas 1896. aastal Tallinna Eestimaa Aianduse Selts 13 õunasordiga. Ka käesoleval ajal on õunakasvatajatel kasutada Eestis soovitatud sortide nimekiri, kus on mitmed kohalikud sordid. Kutselise sordiaretuse alguseks võib lugeda Teise maailmasõjajärgset aega, kui 1945. aastal loodi Polli uurimisasutus.

Vastavalt Eesti puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortimendile (2013) on Eestis soovitatud äriaeda suvisortidest 'Krügeri tuviõun', 'Pirja' ja 'Valge klaarõun'. Sügissortidest 'Auksis', 'Krista', 'Liivi kuldrenett' ja 'Tiina'. Talisortidest 'Alesja', 'Antei', 'Cortland', 'Sinap Orlovski', 'Talvenauding' ja 'Veteran'.

Õunasordid on erinevate omadustega, mida arvestatakse hooldustööde planeerimisel. Näiteks tuntud õunasort 'Antonovka' on perioodilise viljakandvusega, mis on põhjustatud viljakandmise bioloogilistest iseärasustest. Viljakande alguse saabumine on oluliseks majanduslikuks sordiomaduseks, kuid seda saab mõjutada pookealuse ja agrotehnikaga. Nii on kasulik tugevakasvuliste ja hilise viljakande algusega sortide puhul eelistada nõrgakasvulisi aluseid. Järgnevaks oluliseks sorditunnuseks on saagikus. Meie kliimatingimustes on oluline ka talvekindlus ja seetõttu on sordivalik väga oluline ning seejuures on otstarbekas arvestada varasemaid kogemusi just Eestis ja veel enamgi, just rajatava istandiku piirkonnas. Lõunapoolt pärit uued sordid vajavad enne katsetamist, sest probleeme võib tekitada vastupidavus meie talvetingimustele. Lisaks eelnevale on vajalik arvestada ka tarbija maitse-eelistusi ja õunte tervislikkust mõjutavaid parameetreid. Näiteks on tervislikumad väiksema suhkrusisaldusega õunad, mistõttu on oluline suhkrute ja hapete suhe, mis määrab maitse magususe. Õunte vitamiinisisaldus sõltub sordiomadustest ja varieerub sortide vahel suures ulatuses.   

Õunasordid jaotatakse viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi suvi-, sügis-, ja talisortideks. Suvisordid valmivad augusti algusest alates ja nende koristus ja tarbimisküpsus langevad peaaegu kokku. Sügissordid valmivad septembris või oktoobris. Talisortide koristusküpsus saabub septembris ja tarbimisküpsus saabub alles säilitamisel. Sõltuvalt säilitustingimustest säilivad taliõunad 5…7 kuud. 

Üks vanemaid ja levinumaid õunasorte on 'Valge klaar' Polli Aiandusuuringute Keskuses aretatud sort 'Talvenauding'

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)