• Prindi

Väetamine

Väetamise vajadus määratakse mullaanalüüsi järgi. Kui rajamiseelselt on kasutatud haljasväetist ja sõnnikut ning varuväetist, siis pole esimestel aastatel vaja väetada. Orgaaniliste väetiste, fosfor- ja kaaliumväetiste puhul arvestatakse järelmõjuga 2…3 aasta vältel, kusjuures mõju on kestvam raskematel muldadel. Väetisvajaduse hindamisel arvestatakse ka võrsete pikkuse ja saagikusega. Kui võrsete pikkus jääb alla 20…30 cm, siis on tegemist vaibuva kasvuga. Üle 50 cm kasvude korral on tegemist liiga tugeva kasvuga kas lämmastikuga üleväetamise või liiga tugeva lõikamise tõttu. Väetamiseks on erinevaid võimalusi. Paiklik väetamine ehk laotamine rohukamarale toimub võraalusele pinnale kevadel enne sadu. Kastmisväetamine väetiselahusega on soovitatav suvisel pealtväetamisel. Suvel lämmastikku sisaldava väetise laotamisel on oht, et taimed omastavad toitained alles suve lõpul sadude järel. Augustis fosfor- ja kaaliumväetisega väetamine suurendab talveks puude vastupidavust. Sügavväetamine (kuiv- või vedelväetisega) toimub väetamiskultivaatoriga juurte levikusügavusse. Väetisi saab anda ka lehe kaudu (juureväline väetamine), väetist võib lisada taimekaitsepritsimistel pritsimislahuse hulka. Pritsida on soovitatav õhtul või pilves ilmaga. Eestis kasutatavate väetiste kohta andmed on toodud väetiseregistris, kus on kirjas ka väetise keemiline koostis.

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)