• Prindi

Kasvutingimused

Taluaedades on algupäraselt kasvatatud vähenõudlikke ja kergesti metsistuvaid kreeke. Talu- ja mõisaaedades juurevõsunditega levinud ploomipuudest kujunesid välja oma kohalikud sordid ja kaasajalgi on tuntud 'Pärnu sinine', 'Noarootsi punane', 'Märjamaa' ja kreegipuu suureviljalised sordid 'Hiiu sinine' ning 'Tamme sinine'. 'Liivi kollase munaploomi' päritolu on lahtine, kuna ta on laialdase levikualaga vana sort. Ploomipuid on Eestis kasvatatud enam Tartumaal, Viljandimaa, Saare- ja Läänemaal. Eestis on probleemiks pakaseliste talvede esinemine. Näiteks 1940. aastal hävis 86% ploomipuudest. Ploomipuud on õunapuude järel olnud Eestis teine populaarne puuviljakultuur, kuid meie kliimatingimustes on saagikus väga ebastabiilne. Saagirikkad aastad võivad vahelduda madala saagikusega ja ka täieliku ikaldusega. Tootmisistandike saagikus on Eestis olnud 3…15 t/ha ja headel aastatel 36 t. Eesti kasvutingimused ei ole olnud ploomikasvatuse levikuks soodsad ja seetõttu on ploomipuud levinud eelkõige koduaedades. Kuna ploomikasvatus on seotud riskidega, siis tootmisaias on ploomipuid soovitatav kasvatada koos teiste puuvilja- ja marjakultuuridega nagu endistes aiandussovhoosides.

Ploomipuude hävimise põhjusteks on pakaselised talved, kuid samuti on probleemiks talvised temperatuuri muutused. Näiteks talvel pikaajalise sulaperioodi järel saabuv järsk külm. Ebasoodsa sügise puhul ei kujune puudel välja külmakindlust ja siis võib ka pehmem talv teha olulist kahju. Ploomipuude talvekahjustused ilmnevad tihti alles juunikuus. Talviste kahjustuste järel jäävad viljapuud põdema ja võivad hukkuda järgnevatel aastatel. Elujõuliste puude ebastabiilse saagikuse põhjuseks on aga olnud külmad, mis võivad kahjustada õiepungi, sest luuviljalised reageerivad väga kergesti soojadele perioodidele sundpuhkuse ajal talve teisel poolel. Ploomisaaki võivad vähendada või täielikult hävitada ka kevadised öökülmad õitsemise ajal. 

Ploomipuu ei ole mullastiku suhtes eriti nõudlik - kasvab ja annab saaki isegi rasketel savi- ja kergetel liivmuldadel.

Ploomiistandik Tartumaal Rõhul

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)