• Prindi

Kasvutingimused

Harilik pohl on levinud männimetsades, kus taimed võivad olla domineerivad, kuid enamasti kasvavad koos teiste taimedega. Metsamarjadest on sageli kaaslasteks mustikad ja sinikad. Looduses on pohlataimedega väga sarnased leesikad – mõlemad on sarnaste lehtede ja punaste marjadega taimed, kuid leesika marjad on jahused. Pärast metsapõlengut pohlataimed oluliselt ei kannata , sedatänu mullas olevatele kahjustamata risoomidele, vaid saavad veel elujõudu juurdegi, sest varte alumistest pungadest kasvavad uued tugevad võrsed.

Eestis ei ole pohlakasvatus istandikes levinud, mõned istandikud on Hollandis, Poolas ja Saksamaal. Suurimad istandikud on Saksamaal – umbes 70 ha, saagiga 7 tonni hektarilt. Tootmises on levinud sordiks ’Koralle’, millel on esimene saak augustis ja teine oktoobris ning saaki korjatakse kombainiga. Kasutatav kombain sarnaneb mustikakombainiga, mida kasutatakse Kanadas ahtalehise mustika saagi korjamisel.

Pohlaistandiku rajamisel on oluline arvestada sobivate kasvutingimustega. Istandiku võib rajada  ammendatud freesturbaväljale või mineraalmullale, mis on huumusrikas (orgaanilise aine sisaldus 2…8%), kerge lõimisega ja happeline (pH 4,5…5,5). Seega on kasvunõuded sarnased aedmustikaga.

Looduses kasvavad pohlad tihti koos mustikatega.  Vihterpalu põlenud männikus söestunud okste vahel on levinud pohlad.

 Autorid: Asta Libek ja Kadri Karp (sügis 2014)