• Prindi

Viinapuu

Viinapuu võra koosneb erineva vanusega okstest, mille pungadest kasvavad võrsed ja võrsete alumises osas paiknevad õisikud. Vartel paiknevad ka köitraod ehk väänlad, mis on kinnitusorganiks ja esimesest köitraost ülevalpool enam õisikuid ei tule. Võrse lehekaenlas on 2 silma, millest suurem jääb talvituma ja puhkeb järgmisel aastal. See koosneb ühest keskpungast ja kahest külgpungast. Väiksem silm annab aga samal suvel juba uue võrse, mida nimetatakse ennakvõrse. Kuid selline ennakvõrsete jõuline kasv pärsib viljade teket ja võrsete puitumist ning seetõttu on vajalik suvine lõikamine (ennakvõrsete kärpimine). Vanadel okstel pole enam märgata sõlmevahesid, kuid nad on võimelised tekitama lisapungi nagu tüvigi. Üheaastastel okstel paiknevad pungad on erineva elujõuga, sest pungad on moodustunud eri aegadel ja seega erinevates kasvutingimustes. Paremad võrsed kasvavad oksa keskosa pungadest. Sügisel algab oksa puitumine võrse allosast ja sellest sõltub talvekindlus. Seetõttu võib meie tingimustes lugeda paremateks pungadeks keskosa alumised pungad.

Saagimoodustumine saab alguse eelneval suvel. Õisikualgmed moodustuvad talvesilmades, kus on ka kõigi võrse osade algmed. Õisikute areng kestab pungas 10 kuud.

Eestis paljundatakse viinapuid pistokstest ja seetõttu on taimedel lisajuured. Juured tekivad sõlmedest pungade vastasküljel. Juurte kasv kestab võrsetest kauem ja neil on kaks kasvumaksimumi: kevadel ja sügisel. Seetõttu voolab lõikehaavadest kevadel juurerõhu tõttu mahla. Seda tuleb arvestada viinapuude lõikamisel. Sügavalt haritud mulla puhul ulatuvad viinapuu juured 60 cm sügavusele, kuid ettevalmistamata maa puhul jäävad juured madalamale. Tüve pikkus sõltub võra kujundamisest. Sügisel kogunevad tüvesse varuained, mis on kevadel vajalikud võrsete moodustumiseks. Tavaliselt tüvelt võrseid  ei kasva, kuid tüvi on võimeline moodustama lisapungi. Seda omadust saab kasutada viinapuude noorendamisel, samuti ei tasu viinapuud talvekahjustuste korral kohe välja kaevata. Tihti tulevad maa sees olevast tüveosast alles suvel uued võrsed ja taim taastub. Tüvelt harunevad põhiharud, nende arv sõltub lõikusviisist. Viinapuud on ronitaimed, mis kinnituvad toe külge köitraagudega ja suurte okste arvu tõttu on marjad ebaühtlase valmivusega ja taimede hooldamine raske. Seetõttu nõuab viinapuu pidevat hoolt ja tootmises on kvaliteetse saagi saamiseks vajalik iga-aastane võrakujunduslõikus ja suvine lõikus.

Istandik teisel kasvuaastal Viinapuud seitsmendal kasvuaastal

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)