• Prindi

Väetamine

Väetusvajaduse väljaselgitamiseks on vajalikud istutuseelsed mullaanalüüsid ja hiljem  leheanalüüsid. Lämmastikul on oluline mõju taime vegetatiivsele kasvule. Liigne N- väetamine või  selle omastamine suve teisel poolel pärsib saagi valmimist ja võrsete puitumist, mistõttu väheneb saagi kvaliteet ja taimede talvekindlus. Lämmastiku defitsiidi tunnuseks on kahvaturohelised kuni kollased lehed. Sellised tunnused võivad esineda ka jahedate ööde korral, kui toiteelementide omastamine on pärsitud madalate temperatuuride tõttu.  Fosforipuudust näitavad nõrk kasv, väiksemad lehed ja lehtede muutumine pruuniks. Samas on aga fosfor vajalik külmakindluse väljakujunemiseks ja positiivne mõju on nii vilikonna kui ka marja massile. Talvekindlust ja saagi kvaliteeti mõjutab oluliselt ka kaalium, mille puudust iseloomustavad vanematel lehtedel punakas värvus, leheservad võivad rulluda ja kuivada. Kui mullas on huumuse ja toiteelementide sisaldus kõrge, pole istutuseelne väetamine vajalik. Probleemide ilmnemisel esimestel aastatel võib väetada mulla kaudu. Soovitatav on kastmisväetamine. Granuleeritud väetiste puhul võib põuase suve puhul taim omastada lämmastiku alles suve teisel poolel, mis aga pärsib kasvu lõpetamist. Kui vanemas istandikus ilmnevad probleemid, võib kasutada lehtede kaudu väetamist. Fosfor- ja kaaliumväetise lahusega pritsimine suve teisel poolel suurendab ka taimede talvekindlust.

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)