• Prindi

Kasvutingimused

Viinapuu ei ole Eestis uus kultuur. Juba mõisates kasvatati viinamarju kasvuhoonetes. 50-tel  aastatel saadi Eestis 100 m2 üldpinnaga külmkasvuhoonest 300…400 kg marju. Sel ajal peeti oluliseks eelkõige lauamarjade tootmist. Rohkem on viinamarju kasvatatud Lätis, kus enne sõda oli isegi umbes 70 ha viinapuude kasvuhooneid. Eestis 1962. aastal ilmunud raamatus väidab H. Miidla, et avamaal on võimalik viinamarju kasvatada, kui valida kõige varasemad ja külmkindlamad sordid. Maaülikooli aianduse osakonnas alustati viinapuude tootmiskatsetega avamaal 2003. aastal. Nende viimaste aastate kogemuste põhjal on kirjutatud ka käesolev avamaa viinapuude kasvatuse tutvustus. Peab märkima, et katsetamist ja uurimist on veel palju, kuid seniste tulemuste põhjal võib väita, et viinapuude kasvatamine avamaal ka veinimarjaks on võimalik.

Viimaste aastate muutunud turusituatsioonis kasvab pidevalt nõudlus omamaise toodangu järele. Hinda on läinud mahetooted, imporditud viinamarjad on aga puuviljakultuuridest ühed kõige enam taimekaitsevahenditega töödeldud. Maheviinamarja kasvatamiseks sobivad hübriidsordid, mis on haiguskindlad ega vaja seetõttu  pritsimist. Oma turunišš on kodumaistel veinidel, mis omavad tähtsust eelkõige põhjamaise eripära tõttu. Lauamarjaks kasvatakse viinapuid kütteta klaas- või kilekasvuhoones, mahla ja veini jaoks kasvatatakse viinapuid avamaal. Avamaal kasvatamiseks sobivad pikema suvega piirkonnad Lõuna- ja Lääne-Eestis. Istandiku asukohaks valitakse päiksepaisteline ja tuulevarjuline koht. Kui pole looduslikku tuulekaitset, on vaja rajada tuulekaitseks hekk. Varem soovitati viinapuid kasvatada ka viljapuuaedades puuderidade vahel. Mullastiku suhtes on viinapuu suhteliselt vähenõudlik, kuid sobivamad on kergema lõimisega mullad. Mulla pH on oluline faktor, mis mõjutab taime toiteelementide kättesaadavust mullast. Viinapuude väetuskatsed on näidanud, et sobivaks pH vahemikuks on 5… 8.

Autor: Kadri Karp (oktoober 2014)